Eestis on 14 HIV-positiivset rasedat

Tervishoiustatistika kohaselt on Eestis praegu 14 HIV-positiivset rasedat, 12 neist on Ida-Virumaalt. Läinud aastal oli HIV-positiivseid rasedaid seitse, kes kõik olid Ida- Viru maakonnast.

Ka Jõhvi lastehaigla personal on sõltuvuse küüsis olevate emadega hädas. “Ühtemoodi jätavad oma lapse üksi palatisse nii narkomaan kui suitsetaja, kui neil on vaja oma osa kätte saada,” sõnas peaarst Tiiu Sepp Põhjarannikule. “Nad ei hooli sellest, et üksi jäetud laps võib kukkuda, ning põgenevad põõsastesse suitsu kiskuma või küsivad poodi ning sellel tuuril saavad oma narkoannuse kätte.”

Tema sõnul on ilmsete narkomaanitunnustega emade käitumine väga kummaline. “On olnud juhuseid, kus ema katab oma lapse üleni tekiga või seob talle lipsu kaela.” Lastearst Tiina Nappa on näinud, kuidas lastehaigla hoovi peal seisis neli narkomaani üksteise kõrval, varrukad üles keeratud, ning üks, justkui meditsiinitöötaja, süstis kõikidele doosi veeni.

“Kui on valida, kas laps jääb narkomaanist ema või haigla töötaja hoolde, siis mina eelistaksin kindluse mõttes viimast varianti,” ütles Nappa. Tema sõnul on narkomaanide laste tervis nõrgem, nad on sageli haiged ning kaaluvad eakaaslastest vähem.

Puru haigla ämmaemand Aleksandra Berezina tõdes, et tegelikult võib lapse saamine hoopis suurendada vajadust mõnuainete järele, sest vastsündinuga tegelemine nõuab nii vaimset kui füüsilist pingutust ning meelemürgiga harjunud ema võib sellest just lõdvestust otsida.

“Käes on aeg, kus noored naisnarkomaanid hakkavad sünnitama,” ütles Berezina. Tema sõnul pole tegelikult ämmaemandatele narkomaanide spetsiifilist käitumist õpetatud. Nii võivad meditsiinitöötajad vaid väliste tunnuste järgi arvata, et see või teine sünnitaja on narkomaan.

Narva haigla ämmaemand Anna Petrova lisas, et narkomaanist sünnitaja käitumine erineb n-ö tavasünnitaja omast. “Nad ei ole valdavalt kontaktsed ning oma lapsesse suhtuvad üldiselt ükskõikselt.”

Petrova kirjelduste kohaselt on narkomaanide beebid kas ebaloomulikult loiud või siis väga rahutud. “Ilmselt on laps ema kõhus meelemürgiga nii harjunud, et sündinuna sellest ilma jäädes muutub väga rahutuks,” arvas ta. “Kõige hullem on see, et narkomaanid sünnitavad, mis neist lapsekestest edasi saab, pole teada.”

Tohtrid ei eita, et puutuvad päevast päeva kokku ka alaealiste narkomaanidega, kes valdavalt kollatõve pärast haiglasse satuvad. Aastas on lastehaiglas ravil umbes 20 last, kellel on narkomaanide tunnushaigus B-hepatiit. “Hepatiiti on saadud ka tätoveeringut teha lastes,” nimetas Nappa.

Tema sõnul on narkomaani lihtne tänaval ära tunda hajevil pilgu või katkendliku jutu järgi.