Kuna Eestis levib haruldane HI-viirus, siis uurisid Tartu Ülikooli teadlased meie HIV-positiivsete kaasabil, kas neil tasub loota praegu kasutatavate ravimite peale, kirjutab Postimees.

Maailmas on olemas üle 20 HIVi-vastase ravimi, kuid need on välja töötatud maailma jõukamaid ravimiostjaid ehk Lääne-Euroopat ja USAd silmas pidades. Selle kohta, kuidas mõjuvad need ravimid teistele viiruse alatüüpidele, on vähe andmed.

HI-viirusel on omadus teha paljunemise käigus palju vigu ehk mutatsioone. Nii tekib olukord, kus ravimi suhtes tundetu mutatsioon saab hõlpsasti edasi paljuneda. Siiski ei leidnud Eesti teadlased oma uuringus, et Eestis levinud viiruse puhul oleks esmaseid mutatsioone, mis võivad kohe mõne ravimi kasutamise mõttetuks muuta.

Kuid selgus, et Eestis levinud viirusel on terve rida sekundaarseid mutatsioone. Nende puhul ei suuda ravimid leida pidepunkte, kust viirust rünnata. Dotsent Tõnis Karki sõnul võib see viidata asjaolule, et ravi ebaõnnestumise risk on suurem.

Itaalias on teadlased teinud katseklaasiuuringuid Eesti alatüübiga sarnase viirusega, kus selgus, et ravi ebaõnnestumine võib olla väga tõenäoline. Professor Irja Lutsari sõnul ei saa aga selle põhjal üheselt väita, et sama juhtub ka inimorganismis.