Eestis kehtestati eriolukord: avalikud kogunemised on keelatud, koolid, kinod ja teatrid kinni, piiridel kontroll

 (692)
Eestis kehtestati eriolukord: avalikud kogunemised on keelatud, koolid, kinod ja teatrid kinni, piiridel kontroll
Foto: Argo Ingver

Seoses koroonaviiruse äkilise ja ägeda puhanguga kuulutas valituskomisjon neljapäeva hilisõhtul välja eriolukorra. Mis on eriolukord ja mida see kaasa toob?

Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks on valitsus otsustanud kehtestada Eestis eriolukorra ning rakendada erimeetmeid:

  • Alates esmaspäevast viiakse õppetöö üle üle kaug- ja koduõppevormile
  • Kõik avalikud kogunemised on keelatud
  • 1. maini suletakse muuseumid ja kinod ning teatrietendused, kontserdid ja konverentsid keelatakse
  • Spordivõistlused on keelatud 1. maini
  • Piiridel kehtestatakse sanitaarkontroll
  • Peatub kruiiside müük Tallinn-Stockholm-Tallinn liinile
  • Raamatukogud jäävad avatuks


Valitsus kuulutas seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse tõenäolise Eesti-sisese leviku laienemisega riigis välja eriolukorra. Eriolukord kehtib 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti.

Elukorralduse muutus puudutab muu hulgas koole, kultuurielu ja laevareise. Korraldada ei tohi avalikke üritusi.

„Valitsuse absoluutne prioriteet on kaitsta kujunenud olukorras Eesti inimeste tervist,“ rõhutas peaminister Jüri Ratas. „Eriolukord on vajalik, et Eestis kõige tõhusamalt koroonaviiruse leviku vastu seista. Riik peab saama kodanikele anda selgeid ja vajadusel kohustuslikke korraldusi, mis aitaksid viiruse levikule piir panna.“

Seotud lood:

Peaminister lisas, et üksnes riigi tegevusest kriisist ülesaamiseks enam ei piisa. „Oleme jõudnud olukorda, kus iga inimene peab panustama rahvatervise kaitseks. Mõistan ebamugavust, mida eriolukorra väljakuulutamine meile kõigile tekitab, kuid kaalul pole ainult inimeste tervise, vaid ka elude kaitse.“

Samuti ütles Jüri Ratas, et kuna viiruse levik on kompleksne nähtus, millel on mõju paljudele erinevatele Eesti eluvaldkondadele, siis nõuab sellega tegelemine erakorralisi meetmeid. „Rahvatervise kõrval on eelkõige oluline tagada viiruse levikuga seotud majanduse probleemidega seotud olukordade tõhus ja operatiivne lahendamine,“ lausus peaminister.

„Viiruse levikust põhjustatud hädaolukorda ei ole võimalik enam lahendada ilma hädaolukorra seaduses sätestatud juhtimiskorraldust rakendamata,“ lisas ta.

Ettepaneku kuulutada välja eriolukord tegi valitsuskomisjon, mida juhib peaminister. Valitsuskomisjon koguneb uuele istungile reedel, 13. märtsil.

Homme kell 9 toimub Stenbocki majas pressikonverents, kus osalevad peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, välisminister Urmas Reinsalu ning sotsiaalminister Tanel Kiik.

Eriolukord puudutab järgnevat:

Avalikud kogunemised

Keelatud on kõik avalikud kogunemised.

Õppetöö haridusasutustes

Alates esmaspäevast, 16. märtsist tuleb koolides peatada tavapärane õppetöö ning viia see üle kaug- ja koduõppevormile.

Kõikides algkoolides, põhikoolides, gümnaasiumides, kutsekoolides, kõrgkoolides ja ülikoolides valmistada ette homme, 13. märtsil asutusesisene infopäev, kus jagatakse juhiseid ja materjale õppetöö edasiseks korraldamiseks.

Ülikoolides ja teadusasutustes jätkub teadus- ja arendustegevus.

Erivajadustega õppurite haridusasutuste õppetööd käsitletakse eraldi.

Lasteaedade ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab kohalik omavalitsus või muu lasteaia pidaja.

Alates esmaspäevast, 16. märtsist tuleb peatada huvihariduse andmine.

Selline hariduselu korraldus kehtib kuni olukorra muutumiseni. Meetmete vajalikkust hinnatakse iga kahe nädala järel.

Piir ja rahvusvaheline reisilaevaliiklus

Piiriületuspunktides kehtestatakse sanitaarkontroll tuvastamaks inimeste koroonaviiruse haigussümptomeid.

Samuti peavad inimesed riiki sisenemisel hakkama täitma ankeete, et oleks võimalik kindlaks teha nende viibimise päritolu.

Lennujaamades ja sadamates kehtestatakse sanitaarkontroll ning viiakse sisse ankeetide täitmise nõue sarnaselt maismaa piiripunktidele.

Liinil Tallinn-Stockholm-Tallinn tuleb peatada kruiisireiside müük.

Koostöös laevafirmaga töötatakse välja ja rakendatakse meetmed viiruse leviku piiramiseks.

Riskipiirkonnad

Sotsiaalministeerium ja välisministeerium vaatavad igal hommikul üle, mis on kõrge ja keskmise riskiga piirkonnad maailmas.

12. märtsi seisuga on need riigid: Hiina, Itaalia, Iraan, Lõuna-Korea, Prantsusmaa vastavad departemangud, Saksamaa liidumaad, Tirooli liidumaa Austrias, Jaapan, Singapur ja Hispaania – Madrid, Kataloonia ja Baskimaa. Nendest riikidest tulevad Eesti elanikud ja välisriigi kodanikud peavad olema 2 nädalaks karantiinis.

Muu elukorraldus

Raamatukogud jäävad avatuks vaid piiratud ulatuses.

1. maini suletakse külastajatele muuseumid ja kinod. Etendused, kontserdid ja konverentsid on keelatud.

1. maini on keelatud spordivõistlused.

Sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes hakkab kehtima külastuskeeld.
Hädaolukorra seadus ütleb, et valitsus võib loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks välja kuulutada eriolukorra, kui hädaolukorda ei ole võimalik lahendada ilma käesolevas peatükis sätestatud juhtimiskorraldust või meetmeid rakendamata.

Mida veel teha saanuks?

Neljapäeva hommikul riigikogu ees poliitilise avaldusega esinenud Ratas selgitas ka seda, mida eriolukord tähendab ja milliseid võimalusi koroonaviiruse reguleerimiseks see annab.

Esiteks võimaldab see kehtestada viibimiskeeld ja muud liikumisvabaduste piirangud, saab kohustada isikut eriolukorra piirkonnast või selle osast lahkuma ning keelata tal eriolukorra piirkonnas või selle osas viibida.

Teiseks saab piirata avalikke koosolekuid ja avalikke üritusi eriolukorra piirkonnas. Kolmandaks, kui riigieelarve muutmise või lisaeelarve algatamise põhjuseks on eriolukord, siis ei kehti riigieelarve seaduses toodud ajalised piirangud riigieelarve seaduse muutmise osas ja lisaeelarve eelnõu algatamise osas. Neljandaks saab kulude katmiseks kasutada stabiliseerimisreservi vahendeid.

Lisaks võimaldab eriolukord ka õiguse anda korraldusi, seda seadus ütleb välja hetkel nii, et eriolukorra juhil on õigus anda korraldusi epideemia hädaolukorra lahendamiseks eriolukorra tööde juhile, asutusele ja muudele avaliku halduse ülesandeid täitvale isikule, arvestades nende asutuste ja isikute pädevust ning volitusi.

Samuti saab kehtestada töökohustuse füüsilisele isikule, aga seda ainult siis, kui pädevad asutused või nende kaasatud vabatahtlikud ei saa seda teha või ei saa seda õigel ajal. Saab sundvõõrandada vallasasja. Tekib õigus asja sundkasutuseks.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!
Küsitlus #118543