Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüdi sõnul alustas Euroopa Liit koos liikmesriikidega 2005. aastal ühtse Schengeni viisainfosüsteemi (VIS) loomist. „Viisainfosüsteemi eesmärgiks oli kiirendada viisataotluste ja nendega seoses tehtud otsuseid käsitlevate andmete vahetamist Schengeni liikmesriikide vahel. Uue infosüsteemi abil võetakse viisat taotlevalt isikult viisataotlust vastu võttes biomeetrilised andmed ehk sõrmejäljed ja sisestatakse infosüsteemi, et hilisemalt oleks võimalik tuvastada taotluse esitaja ning Schengeni piiri ületava isikusamasus. See on vajalik, et lihtsustada viisa taotlemise korda ning takistada viisadega „äritsemist“,’’ lausus asekantsler.

11. oktoobril 2011 samaaegselt teiste liikmesriikidega liitus Eesti edukalt Schengeni ühtse viisainfosüsteemi keskse andmebaasiga. Raivo Küüt rõhutab, et Eesti oli üks esimesi Schengeni liikmesriike, kes suutis edukalt kõikides oma välisesindustes andmeid edastada, kuna meie rahvuslikud viisainfosüsteemid võimaldasid kaasata välisesindusi üle maailma. Eesti oli ka esimene riik, kes oli suuteline biomeetrilise viisaga isikuid oma piiridel kontrollida.

Enne ühtse viisainfosüsteemi juurutamist olid Schengeni liikmesriikidel kasutusel oma rahvuslikud viisainfosüsteemid ja puudus ühtne keskne viisainfosüsteem.

Schengeni viisainfosüsteemi (VIS) kasutavad Eestis välisministeeriumi, kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi haldusalas olevad ametid. Lähiajal saab Schengeni viisade kontrollimise võimaluse ka maksu-ja tolliamet.