Eestis jagub prügi: keskkonnaamet koristas sadades tonnides jäätmeid

 (5)
Tiik ja prügi keset paneelmaju. - 6
Tiik ja prügi keset paneelmaju.Foto: Rene Suurkaev

Prügistamine ei näita Eestis vähenemise märke. Keskkonnaamet koristas lõppeval aastal 120 tonni ohtlikku- ja 170 tonni tavajäätmeid. Valdavalt leitakse kõrvalistest paikadest suurjäätmeid, segaolmejäätmeid ning remonttööde käigus tekkivat ehitus- ja lammutusprügi.

Keskkonnaamet koristas 2015. aastal kolm objekti Harju- ning kaks Ida-Virumaal. Lisaks korrastati Pärnu, Rapla ja Tartu maakondades kokku kolm objekti. Enamasti leiti metsadest ehitus- ning segaolmejäätmeid, kuid leidus ka rehve ja elektroonikaromusid, mis olid viidud kõrvalisse kohta seisma. Suurim objekt oli Tartumaal, kust koguti kokku 44 tonni prügi, millest 30 tonni olid ehitus- ja lammutuspraht ning ülejäänu moodustasid segaolmejäätmed.

Keskkonnaameti jäätmete peaspetsialist Reet Siilaberg tuletab meelde, et remonttööde käigus tekkiv prügi tuleb viia lähimasse jäätmejaama, kus enamasti võetakse vastu ka suurjäätmeid, nt mööblit. Olmejäätmete äravedu korraldab kohalik omavalitsus. Vanad rehvid saab tasuta ära anda Rehviringluse ning Rehviliiduga lepingu sõlminud ettevõtetele.

"Kui leiate metsast prügihunniku, tuleb sellest teada anda kohalikule omavalitsusele või keskkonnainspektsioonile, kes püüab saastaja kindlaks teha," sõnas Siilaberg. Kui prügistajat ei suudeta tuvastada, peab metsaaluse puhtaks tegema maaomanik ning reformimata riigimaa puhul on koristamise kohustus keskkonnaametil. Siilaberg lisas, et kui kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada olmejäätmevedu, ent ta pole seda teinud või on vabastanud teenusest üle 2 protsendi jäätmevaldajatest, peab koristuse eest tasuma omavalitsus.

Lisaks tavajäätmetele koristas Keskkonnaamet 2014. ja 2015. aastal kokku ligi 120 tonni ohtlikke jäätmeid. Ligi 100 tonni naftasaadustega saastunud pinnast koguti kokku kahelt Harjumaa objektilt ning vanad mahajäetud väetiselaod likvideeriti Rapla- ja Läänemaalt. Ohtlike jäätmete koristustöid toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ca 24 000 euroga.

Keskkonnaamet on kohustatud koristama jäätmed reformimata riigimaalt, kui saastajat ei suudeta kindlaks teha. Ka eelnevatel aastatel on koristustööd toimunud, kuid seda poole väiksemas mahus. Vajalike koristustöödega tuleb jätkata ka järgmisel aastal.