Eestis elavate Soome kultuuritegelaste avalik kiri: me ei tunne ajakirjanik Sami Lotila Eestit ära maana, kus elame

 (151)
Eestis elavate Soome kultuuritegelaste avalik kiri: me ei tunne ajakirjanik Sami Lotila Eestit ära maana, kus elame
SAMI LOTILAFoto: TERJE LEPP

11 Eestis elavat Soome meedia- ja kultuuritöötajat kirjutasid avaliku kirja, milles ütlevad, et ei tunne ajakirjanik Sami Lotila kirjutistes kirjeldatavat Eestit ära maana, kus elavad.

Kirja ajendiks on hiljutine artikkel Soome ajalehes Iltalehti, mida kajastas Ärileht 23. aprillil loos "Soome leht toob välja kümme põhjust, miks soomlased on Tallinna hüljanud".

Soomlaste kiri on järgmine:

"Ajakirjanik Sami Lotila on laimanud Eesti riiki ja eesti kultuuri oma uudislugudes, artiklites ja blogikirjutistes aastakümneid. Ta on kirjutanud viimastel aastatel eriti Iltalehtisse ja Kauppalehtisse paljusid eesmärgipäraselt negatiivseid artikleid Eesti kohta.

Lotila tekstid on täis liialdusi, üldistusi ja osatõdesid. Kohati saab osutada otsestele ebatõdedele. Lotila avaldab ka intervjuusid isikutega, kes ei ole intervjuudeks nõusolekut andnud. Tema kirjutiste žanri on keeruline määratleda, sest uudisjuttudena näivate tekstidega on ühendatud kolumnlikke ja arvamusartiklitele omaseid elemente.

Seotud lood:

Esmaspäeval, 22. aprillil 2019 avaldas ta Iltalehtis teksti pealkirjaga ”’Nyt tuli hätä pöksyyn’ - suomalaiset hylkäsivät Tallinnan ja näistä syistä se johtuu” („“Nüüd tuli häda püksi“ – soomlased hülgasid Tallinna ja nendest põhjustest see tuleneb“). See käsitleb Soome turismi kahanemist Tallinnas. Tekst sisaldab mitmeid vigaseid väiteid, aga kõige räigem näide on selle peaväide. Tegelikkuses ületati soomlaste Tallinna turismis 2019. aasta veebruaris 2018. aasta veebruari turistide hulk. Lotila valis 2018. aasta kohta ka Tallinna laevade remondiperioodi, et tõsta kahanenud turismi rambivalgusse. Ta on oma tekstides korduvalt selle teema juurde naasnud.

Lotila kasutab selliseid väljendeid nagu „maffiataksod“ (vaba taksokonkurents), „morn linnavaade“ (Tallinna siluett) või võib kirjutada Eesti meeste haisust.

Eestlasi on ta varem solvanud kohalikus Õhtulehes muu hulgas kirjutades, et „Bulgaaria mustlased olid üllatunud, et rikkal Soomel on räpane tagahoov Eesti, kus elu on veelgi armetum kui neil“. Praegu on Lotila Eesti meedias oma ebaasjalike kirjutiste tõttu persona non grata. See ei ole kolumnisti jaoks ilmselt kahjulik, aga uudisartiklite kirjutajale küll.

Lotila tekstides korduvad valed on kallis õlu, võltsitud potentsiravimid ja räpased ujulad. See on eesmärgipärane mustamine, mille motiive võime vaid arvata. Lotila Eesti on korrumpeerunud kuritegelik arengumaa, mida meie, eestisoome meedia- ja kultuuritöötajad enda omana ära ei tunne. Vastupidi, näeme Eestit positiivse kultuuri ja ühiskonnana, millel on oma nõrkused ja tugevused samamoodi nagu teistelgi ühiskondadel. Eesti areng on olnud erakordselt positiivne ja kiire võrreldes mis iganes teise Nõukogude Liidu lagunemisega seoses vabanenud maaga.

Eriti läbinähtav on Lotila meetod, kus ta avaldab kõigepealt astme võrra asjalikuma teksti Kauppalehtis, tsiteerib oma teksti sensatsiooniliselt Iltalehtis ja avaldab näiliselt anonüümselt veelgi värvikama versiooni oma blogis Todellinen Tallinna (Tõeline Tallinn). Tekstid on tihti ajakirjanduslikult alaväärtuslikud ja need püüavad esitada Eestit alati halvas valguses. Silmatorkav on viimasel ajal olnud tema eesmärgipärane tegevus Eesti turismi kahandamiseks.

Oleme mures Kauppalehti ja Iltalehti ajakirjandusliku liini pärast Eesti suhtes ning Eesti ja eestlaste imago pärast Soomes. Samamoodi oleme mures selle pärast, et paljude eestlaste silmis annab Lotilale antud väärikas avaldamisplatvorm vale pildi Soome üldiste vaadete kohta."

Allakirjutanud:

Loe veel

Ville Hytönen, kirjanik, ajakirjanik, Tallinn
Anniina Ljokkoi, tõlkija, literaat, Tallinn
Mika Keränen, kirjanik, Tartu
Mika Vesalahti, maalikunstnik, Viljandi
Kivi Larmola, kirjanik, koomiksikunstnik, Tallinn
Sanna Larmola, fotograaf, filmitegija, Tallinn
Maria Susanna, luuletaja, Tallinn
Roope Ahola, filmitegija, kunstnik, Tallinn
Heidi Iivari, tõlkija, soome keele õpetaja, Tartu
Tapio Mäkeläinen, literaat ja kultuurisekretär, Talsinki
Aki Petteri Lehtinen, ajakirjanik, uurija, Viljandi