Eestis elab 13 800 süstivat narkomaani
Uuringu ajal tehti selles osalenud sõltlastele anonüümne aidsitest ning selgus, et ligi kaks kolmandikku narkosõltlastest on HIV-positiivsed, nakatunuist kolmandik aga ise oma haigusest ei teadnudki.
Samas on süstivate narkomaanide keskmine vanus 24 aastat ehk iga, mil elatakse aktiivset suguelu. Enam kui pooltel küsitletutel on aastas kaks või enam seksuaalpartnerit. Kondoomi kasutas regulaarselt 39 protsenti uurituist.
Enim oli HIV-i nakatunuid nende narkomaanide seas, kes alustasid süstimist enne 19. eluaastat, olid olnud vangis või jagavad süstalt seksuaalpartneriga. Valget hiinlast ehk heroiini süstivate narkomaanide HIV-positiivsuse tõenäosus on tunduvalt suurem kui neil, kes süstivad muid narkootikume, näiteks amfetamiini või isevalmistatud opiaate.
Üheks peamiseks nakkusallikaks süstivatel narkomaanidel on süstla jagamine. Enamik sõltlasi küll teadis, et süstla jagamisega kaasneb nakkusoht, kuid 29 protsenti neist jagas süstalt inimesega, kelle kohta nad teadsid, et tal on HIV. Neljandik narkomaane on jaganud süstalt oma seksuaalpartneriga. Vaid 12 protsenti ei ole kunagi teistega süstalt jaganud.
Tartu ülikooli epidemioloogia vanemteaduri Anneli Uusküla sõnul on positiivne märk see, et viimaste aastatega on narkomaanide arv siiski stabiliseerunud ja uute narkomaanide pealekasv pidurdunud.
Viimase kahe aastaga on uusi narkomaane lisandunud ligikaudu 1500, neljandik narkomaanide koguarvust on süstinud kaks kuni viis aastat ning pooled kuus aastat ja kauem.
Uurimuse, milles küsitleti 450 Tallinna ja Kohtla-Järve narkomaani, korraldasid Tervise Arengu Instituut, Tartu ülikool ja Imperial College London. Uuring läks maksma ligi pool miljonit krooni ja seda rahastas Global Fund.
