Eestis elab 1,315 miljonit inimest, rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

 (77)
Öölaulupidu Tartus
Eesti rahvas öölaulupeol TartusFoto: Mikk Mihkel Vaabel

Statistikaameti täpsustatud andmetel elas 2014. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 819 inimest, rahvaarv vähenes 2013. aastal jooksul 4355 inimese võrra ehk 0,3 protsenti.

Rahvaarvu vähenemises on sisserände kasv vähendanud väljarände mõju, kuid väheneva sündimuse tõttu on kasvanud loomuliku iibe osatähtsus rahvaarvu languses.

Välisrände tõttu vähenes elanikkond 2614 ja loomuliku iibe tõttu 1741 inimese võrra.

Eesti loomulik iive väheneb peamiselt sündide arvu kahanemise tõttu

Loomulik iive oli 2013. aastal 1741 inimese võrra negatiivne - sündis 13 575 ja suri 15 316 inimest.

Välisrände saldo oli samuti negatiivne, välja rändas 2614 inimest rohkem kui riiki sisenes. Sisserändajaid oli 4110 ja väljarändajaid 6724.

Rahvastiku vähenemist mõjutavates protsessides on kasvanud loomuliku iibe osatähtsus. Sündide arv on viimasel kolmel aastalt kiirest langenud, 2013. aastal oli üle 2000 sünni vähem kui 2010. aastal.

Surmade arv langes möödunud kümnendil, mille tulemusel on kasvanud oodatav eluiga, kuid viimasel kolmel aastal on surmade arv stabiliseerunud. Seega väheneb Eesti loomulik iive peamiselt sündide arvu kahanemise tõttu.

Väljaränne jäi 2013. aastal eelneva kahe aastaga võrreldes samale tasemele, kuid sisseränne mõnevõrra kasvas. Et väljaränne hakkas 2–3 aasta eest kiiresti kasvama, oli sisserände kasv ootuspärane, kuna need protsessid toimuvadki omavahel paariaastase nihkega. Selle tulemusel vähenes välisrände tõttu Eesti rahvaarv 1000 inimese võrra vähem kui 2012. aastal.

Seotud lood:

Ilma Tallinnata Harjumaa elanikkond isegi kahanes

Maakondadest võitis rahvastikku ainsana Harju maakond (üle 4100 inimese), sellest peamiselt Tallinn, sest ilma Tallinnata Harjumaa elanikkond isegi kahanes veidi.

Elanikkonda kaotasid kõige rohkem Ida-Viru ja Järva maakond, nii loomuliku iibe kui ka rände tõttu vähenes neis maakondades rahvaarv üle 1,5 protsendi.

Suhteliselt väiksem elanike kaotus oli Saare, Hiiu, Tartu ja Põlva maakonnas. Kui vaadata Tartu maakonda ilma Tartu linnata, siis Tartu maakonnas elanike arv isegi veidi kasvas.

Arvestuslik rahvaarv põhineb 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse ja sellele lisatud alakaetuse põhjal saadud rahvaarvul, mida on täiendatud järgnevate aasta jooksul registreeritud sündide, surmade ja rände andmetega, selgitas statistikaamet.