Eestirootslased valisid uue kultuurinõukogu
Valimiste peakomitee teatel oli valimisnimekirja kantud 455 valijat, valimistel osales 260 inimest ehk 57 protsenti nimekirja kantutest.
Posti teel laekus 163 häält, jaoskondades käis hääletamas 97 valijat. Osalemisprotsent oli kõige kõrgem Haapsalu jaoskonnas - 60 protsenti, Stockholmis oli see 58 protsenti ja Tallinnas 55 protsenti.
21-liikmelisse kultuurinõukogusse kandideeris 25 inimest, kes kõik kuulusid SA Eestirootsi Kultuuri nimekirja.
Valituks osutusid:
1. Ülo Kalm
2. Uile Kärk-Remes
3. Kalev Kukk
4. Elna Siimberg
5. Bo Stenholm
6. Birgit Eldh
7. Margareta Hammerman
8. Jana Stahl
9. Valdek Slet
10. Sven Salin
11. Jonne Berggren
12. Sofia Joons
13. Maria Gilbert
14. Mart Laidmets
15. Lars Rönnberg
16. Raul Targamaa
17. Neeme Kari
18. Gun Pella
19. Kai Tennisberg
20. Christer Widgren
21. Eve Streng
Isikumandaadiga pääsesid kultuurinõukogusse Ülo Kalm, Uile Kärk-Remes, Kalev Kukk, Elna Siimberg ja Bo Stenholm. Enim hääli, 42, kogus Ülo Kalm
Kultuuriautonoomia on eestirootslastele oluline, sest see aitab eestirootslust hoida ja säilitada ning tagab sellele riikliku toetuse.
Sõjaeelsel ajal kehtinud Eesti vähemusrahvuste kultuuriautonoomilised õigused taastati 1991. aastal. Eelmisel iseseisvusajal eestirootslased seadusega lubatud kultuuriautonoomiat ei kasutanud, sest kompaktselt koos elades oli nende keel ja kultuur kaitstud teiste õigusaktidega. Nüüdseks on olukord muutunud ja eestirootslased laiali pillutatud. Sellepärast on kultuuriomavalitsusel oluline tähtsus keele ja kultuuri säilitamisel, jäädvustamisel ja arendamisel.
Rootsi Vähemusrahvuse Kultuurinõukogu valitakse kolmeks aastaks. Eelmised valimised olid 2007. aastal.
