Soovitusi tehti nii konkreetsete probleemide lahendamiseks kui ka laiema demokraatliku kaasamiskultuuri arendamiseks. Enim olid sõnumisaatjatel hingel töö, palk ja maksud, sotsiaalne ebavõrdsus, tervishoiusüsteem ja haridus, aga ka erakondade rahastamine, loomade väärkohtlemine, narkopoliitika ja e-riigi toimimine. ESM-i valguses avaldati muret, et Euroopa Liidu majanduse kohta on eesti keeles vähe infot ja inimestel keeruline oma arvamusi kujundada, teatas Avatud Eesti Fond.

Mitmed ettepanekute esitajad tõdesid, et demokraatlik riik algab demokraatlikust kodust ja koolist. Pakuti, et tuleks luua koolide, õpilaste ja lapsevanemate suhtlusplatvormid hariduskvaliteedi parandamiseks, pöörata tähelepanu koolijuhtide valikule, soosida koolitundides kaasarääkimist ja teha koostööd kodanikuühendustega. Rohkem kaasamist otsustesse ja ruumi alt-üles algatusteks sooviti nii kohalikul kui ka riigi tasandil.

Avatud Eesti Fond edastab ettepanekud ka riigikogu saadikutele ja ministritele. Samas julgustavad kampaania korraldajad kõiki sõnumite saatjaid kasutama ka väljaspool demokraatiapäeva oma õigust otsustes häälekalt kaasa rääkida, näiteks kirjutades rahvaesindajaile, algatades arutelusid ja petitsioone või koondudes koos mõttekaaslastega vabaühendustesse.

Demokraatiapäeva tähistamine jätkub järgmisel nädalal. Eesti Väitlusseltsi eestvedamisel toimuvad veel paljudes koolides arvamusliidrite loengud ja väitlused demokraatia teemadel. Esmaspäeval jagab Eesti kodanikuühendustega demokraatiahariduse kogemusi Norra Helsingi Komitee, teisipäeval arutletakse rahvusvahelisel Avatud Ühiskonna Foorumil populismi üle meil ja maailmas.