Eestimaa Roheliste valimislubadused
Ka Eestimaa Roheliste programmis on omaette Euroopa Liidu peatükk, mille seisukohad on Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis aktuaalsed. Roheliste platvorm ei ole staatiline dokument ja sellesse võidakse teha kampaania käigus täiendusi.
1. Erakond Eestimaa Rohelised
kesksed teemad valimistel
1.1 Roheline majandus
Rohelised ajavad poliitikat, mille eesmärk on pikaajaline jätkusuutlikkus, mitte lühiajalise huvi rahuldamine tuleviku arvelt. Nagu finantsturgudel polnud võimalik kaua tühje tulevikulootusi kasumiks moondada, pole võimalik lõputu majanduskasv, mis toimib taastumatute loodusressursside arvelt. Õnneks on majanduskasv ja inimeste heaolu võimalikud ka planeedi piiratud ressursse ohtu seadmata ja sellest lähtub ka Eestimaa Roheliste platvorm Euroopa Parlamendi valimisteks. Praegune majandussurutis ja uute ideede otsimise aeg on loonud ideaalse pinnase põhimõttelisteks muutusteks, mis tagaks ka pikas perspektiivis jätkusuutliku ja toimiva Euroopa Liidu. Sellise Euroopa Liidu, kus oleks ka 50 aasta pärast hea elada ja töötada.
Jätkusuutlik majandus peab nii Eestis kui kogu Euroopa Liidus toetuma piisava energiahulga kättesaadavusele, mille tootmine ei hävitaks taastumatuid loodusressursse, mis oleks eelistatult kodumaine ja hajutatud tootmisviisiga. Euroopa Liidu nõudlust energia järele tuleb vähendada ning parim viis selleks on ulatuslik energiasäästu rakendamine. Mastaabiefekti saavutamiseks energiasäästus peab Euroopa Liit oma programmidest teatud investeeringuteks liikmesriikidele oma tuge pakkuma. Eestis oleks selleks vaja muuta Struktuurifondide kasutamise korda, et suunata senisest rohkem raha energiasäästu rahastamiseks. Eestis tuleb luua skeem korteriühistute võetavatele renoveerimislaenude tagamiseks riigi poolt. See kärbiks nii elanike kommunaalkulusid kui aitaks Eestil täita Euroopa Liidu ees võetud kohustusi energiasäästu ja kliimamuutuste valdkonnas.
Pärast Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumist vaja Eesti uut ambitsioonikat strateegilist eesmärki, mille poole püüelda. Selleks võiks olla saavutada pikas perspektiivis - näiteks aastaks 2030 - meie energeetiline sõltumatus ja energiavajaduse rahuldamine vaid taastuvenergiast. Samasugust eesmärki vajab kogu Euroopa Liit. Seisame Euroopa Liidu ühtse energiapoliitika eest ja soovime liikmesriikide vahelist solidaarsust tarneprobleemide korral. Varustuskindluse tagamiseks peab Euroopa Liit oma programmidest hakkama kaasfinantseerima liikmesriikide vaheliste oluliste energiaühenduste rajamist, sh Läänemere piirkonnas.
Transpordisektoris soovime luua aluse süsteemile, kus ühelt poolt mobiilsusvajadus ei suureneks ning teisalt transpordivahendite energiaallikaks olevate (peamiselt imporditud) fossiilsete kütuste osakaal kiiresti väheneks. Loome regulatsiooni, mille rakendamine paneks tootjaid muutma oluliselt säästvamateks nii automootoreid kui kütuseid. Vastav innovatsioon aitaks Euroopa autotööstustes luua täna kaduvate töökohtade asemel uusi. Reisijateveol tuleb eelisarendada ühistransporti, eriti rongiliiklust ning võimaldada Euroopa Liidu programmidest tuge vastavatele infrastruktuuri investeeringutele. Trans-Euroopa transpordiühenduste rajamisel tuleb maanteede asemel keskenduda kiiretele raudteeühendustele, sh Rail Balticale. Rail Baltica projekti potentsiaali rakendumiseks soovime Euroopa Liidu tuge nii Tallinn-Varssavi kiirraudtee peatseks väljaehitamiseks kui Helsingi-Tallinn raudteetunneli tasuvusanalüüsi jaoks.
1.2. Kvaliteetne toit ja elujõuline maamajandus
Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika keskmes olgu tarbijate huvid, toiduohutus ja puhas ning elurikas loodus. On aeg viia põllumajanduspoliitikas rõhk intensiivselt tööstuslikult tootmiselt säästlikule põllumajandusele. Meie eesmärgiks on tagada tarbijale mürkidest ja geenmuundatud organismidest (GMO) puhas toit, arendada loodusesõbralikku maamajandust ning vähendada turumoonutusi nii Euroopa Liidu sees kui ühenduseväliste riikide suhtes.
Toetame Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi jätkamist eesmärgiga tagada senisest õiglasem ja säästvam maaelu korraldus. Euroopa Liidu siseselt tuleb kõigi liikmesriikide tootjaid kohelda võrdselt, milleks tuleb vähendada vanade liikmesmaade põllumeeste toetusi. Selle tulemusel vabanevad vahendid võib osaliselt suunata teistele EL jaoks prioriteetsetele valdkondadele, näiteks keskkonnakaitseks vajaliku innovatsiooni edendamiseks ja energiasõltumatuse suurendamiseks.
ÜPP reformi eesmärgiks olgu kvaliteetse, tervisele ohutu ja mitmekesise toidulaua kindlustamine. Peame vajalikuks toiduainetes sisalduvate tervistkahjustavate komponentide (lisa- ja säilitusained, mürkkemikaalide jäägid jms) teabepanga loomist ja selle internetipõhisena avalikkusele kättesaadavaks muutmist kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes. Taimsete transrasvade ja sünteetiliste, nn asovärvide kasutamine toidukaupade koostisosadena tuleks keelustada. Tuleb tugevdada toiduohutusega tegelevate asutuste (sh Toidu- ja Veterinaaramet) haldussuutlikkust ja liikmesriikide vahelist koostööd, hoidudes samas ülereguleerimisest.
Ühise põllumajanduspoliitika rahalisi vahendeid tuleb senisest otsutavamalt suunata maheviljeluse, põllumajandusega seotud geneetiliste ressursside säilitamise ja kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa loodusesõbraliku majandamise toetuseks. Nende toetuste tase peab senisest keskkonnasõbralikuma majandamise tegema atraktiivseks kõigile tootjatele nende suurusest sõltumata.
Toetame Euroopa Liidus sünteetiliste pestitsiididele ja mineraalväetistele ühtsete minimaalsete aktsiisimäärade kehtestamist ning liikmesriikide õigust rakendada ka miinimumtasemest kõrgemaid määrasid. ÜPP reformi eesmärgiks olgu ka senisest tõhusamad meetmed ääremaadel ja raskesti majandatavatel aladel tegutsevate põllumeeste jätkusuutlikkuse tagamiseks. Stimuleerimaks kohalikke turge tuleb otsustavalt vähendada otseturustamisega seotud bürokraatiat ja võimaldada avaliku sektori hangetel eelistada kohalikku tootjat.
Euroopa Liit peab hoolitsema oma kodanike, mahetalunike ja põliste sortide kasvatajate huvide eest ning tagama võimalikult GMO-vaba põllumajanduse, kasutades võimalusi, mida pakub selleks bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ja sellega seotud rahvusvahelised lepped. Toetame inimeste, regioonide ja liikmesriikide õigust kuulutada oma maad GMO vabaks ega poolda uute GMOde Euroopa Liidu turule lubamist. Vastustame taimede ja loomade patenteerimist.
1.3. Rohkem avatust, kaasamist ja demokraatiat
Eesti huvides on tugev, efektiivselt toimiv ja liikmesriikide solidaarsusel baseeruv Euroopa Liit. Tugev Euroopa Liit ei tähenda seejuures tugevat tsentraliseeritust - iga otsus tuleb jätkuvalt vastu võtta madalaimal mõistlikul tasandil. Tähtis on Euroopa Liidu tegutsemine kõigi oma elanike huvides, läbipaistvus ja kodanikuühiskonna maksimaalne osalus.
Euroopa Liidu valitsemiskorraldus peab muutuma demokraatlikumaks. Euroopa Parlament kui ainus kodanike poolt otse ja demokraatlikult valitud institutsioon peab saama suurema rolli. Euroopa Parlamendi seni piiratud kaasotsustusõigus peab laienema uutele, võimalikult paljudele otsustsvaldkondadele. On tähtis, et Euroopa Parlamendi roll ei piirduks vaid talle esitatavate eelnõude kohta arvamuse avaldamisega - parlament peab saama seadusandliku algatuse õiguse. Suurema kuluefektiivsuse saavutamiseks tuleb lõpetada Euroopa Parlamendi istungite pidamine nii Brüsselis kui Strasbourgis, eelistades parlamendi asukohana esimest.
Kuigi erihuvide esindamine (lobby) on loomulik osa Euroopa Liidu seadusloome protsessist, peab lobistide tegevus olema senisest enam reguleeritud ja läbipaistev. Euroopa Parlament vajab tõhusamat seal tegutsevate lobistide tegevuse ja mõju kaardistamist ja avalikustamist. Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu peavad saama ühise, avaliku ja kohustusliku lobistide registri.
Samaväärselt kohaliku koukonna tasandiga on otsedemokraatia rakendamine hädavajalik ka kogu Euroopa Liidu tasandil. Tuleb tagada üle-euroopaliste referendumite korraldamise võimalus kogu Euroopa Liidu elanike jaoks olulistes küsimustes. Samamoodi peab elanikel olema õigus algatada rahvahääletusi kohustuslike direktiivide tühistamiseks või uute eelnõude algatamiseks. Euroopa Liidu elanikel peaks olema võimalus kohustada Euroopa Komisjoni algatama uut eelnõud, kui on elanikud on kogunud selleks üle 1 miljoni allkirja piisavast arvust liikmesriikidest.
Euroopa Liit peab arendama naaberriikide demokratiseerimise toetamiseks ühtset ja efektiivset naabruspoliitikat. Toetame Euroopa Liidu jätkuvat laienemist riikidesse, mis suudavad täielikult täita kõiki liikmestaatuse saamiseks sõnastatud kriteeriume. Euroopa üldise stabiilsuse huvides peaks laienemise prioriteet olema Balkani piirkonnal. Euroopa Liit peab muutuma säästva arengu teerajajaks, arendama julgeolekule, õiglusele ning üleilmsele ökoloogilisele jätkusuutlikkusele suunatud ühist välis- ja naabruspoliitikat. Aidates meie naabreid, aitame me ennast kõige paremini. Suhtluses kolmandate riikidega ei tohi Euroopa Liit oma majandushuvide nimel läbi sõrmede vaadata inimõiguste ja kodanikuvabaduste eiramisele partnerriikides. Soovime Eesti diplomaatide aktiivset kaasamist ja osalust Euroopa Liidu ühispoliitikate ja väärtuste kandjana Lissaboni leppega ette nähtud ühistes saatkondades kolmandates riikides.
2. Uus roheline algatus Euroopale 1
Euroopa vajab uut suunda. Finantskriis ja nn. krediidi kokkuvarisemine (credit crunch) on toonud selgelt nähtavale praeguse majandus- ja sotsiaalpoliitika vajakajäämised. Kriis toob nähtavale laiema süsteemse vea. Maailm seisab silmitsi hoopis tõsisema ja fundamentaalsema ressursikriisiga, mis mõjutaks igat meie elu aspekti, alates meie söödavast toidust kuni meie tarbitava energiani. Lisaks eksisteerib risk, et meil ei jätku aega ulatusliku kliimakriisi ärahoidmiseks.
Neid kriise tuleb vaadata kui võimalust muuta majandus- ja sotsiaalsüsteemid sellisteks, mis tagaks paljudele järgnevatele põlvkondadele tuleviku, kus poleks puudust ning mis oleks stabiilne ja jätkusuutlik.
Euroopa on silmitsi sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnakaitseliste väljakutsetega, mis on oma loomult piiriülesed. Nagu finantskriis on taaskord näidanud, saame neid väljakutseid lahendada vaid läbi koostöö Euroopa ja ülemaailmsel tasandil. Selle eelduseks on Euroopa Liit, mis tegutseb jõuliselt oma kõigi kodanike ja elanike tuleviku nimel. Rohelised pakuvad lahendusi jätkusuutlikuks tulevikuks.
Tõsiste väljakutsetega silmitsi olek loob uusi võimalusi. Pöördumine rohelisema majanduse poole ja kliimamuutuste vältimine tõstavad tööhõivet ja aitavad meil ise toime tulla, vähendades ka meie kahjulikku sõltuvust energia impordist. Säästlikum lähenemine põllumajandus-, mere- ja energiaressurssidele on möödapääsmatu ajal, mil energia ja toidu kõrged hinnad mõjuvad rängalt madala ja keskmise sissetulekuga inimestele.
Rohelised soovivad vastutustundlikku Euroopat. Euroopa Liit peab kaitsma sotsiaalseid süsteeme ja töötingimusi ägeda ja kontrollimatu konkurentsi põhjustatava surve eest nii Euroopas kui väljaspool. Majandushuvisid ei tohi rahuldada inim- ja kodanikuõiguste arvelt. Euroopa Liit peab kuulama oma kodanikke ja nende ees vastutama ning võitlema rahu, demokraatia ja inimõiguste eest kõikjal maailmas.
Euroopas domineeriv neoliberaalne ideoloogia on loonud süsteemi, kus mõnede huvi on saanud olulisemaks kodanike üldisest heaolust. Nad on tõstnud saastava tööstuse kasumid tähtsamaks kui looduskeskkonna säilimise või avaliku tervishoiu. Konkurentsi ja kasvu mantrat on kasutatud sotsiaalsete standardite nõrgendamiseks ja töötingimuste halvendamiseks. Neoliberaalne enamus Euroopa Parlamendis, Nõukogus ja Euroopa Komisjonis on allunud tööstuse huvigruppide survele ning eelistanud lühiajalist kasumit avalikule huvile. Rohelised pakuvad Euroopale sisulist alternatiivi.
Uus roheline algatus Euroopale tähendab solidaarset Euroopat, mis suudab garanteerida oma kodanikele head elukvaliteeti, mis baseerub majanduslikul, sotsiaalsel ja ökoloogilisel jätkusuutlikkusel. Soovime tõeliselt demokraatlikku Euroopat, mis tegutseks oma kodanike huvides, mitte tööstuse erahuvides. Soovime Euroopat, mis tegutseks Rohelise tuleviku nimel.
2.1. Sisuline alternatiiv Euroopale:
tagame energeetilise ja keskkonnakaitselise tuleviku
Vajame ressursikasutuse revolutsiooni, et lõpetada praegune ületarbimine ja keskkonna hävitamine. Kui jätkame oma piiratud loodusressursside laastamist, peaks meil praeguse elustiili hoidmiseks 25 aasta pärast olema kasutada kaks planeeti. See kurss pole mitte ainult majanduslikult jätkusuutmatu, aga ähvardab tõsiselt ka kliima tasakaalu, ökosüsteeme ja looduslikku mitmekesisust.
'Business as usual' ei ole mõeldav. Ressursikriisi ja kliimamuutuste mõju ulatus jätaks varju mistahes finants- või majanduskriisi. Õnneks on lahendused olemas, neid ei pea hakkama välja töötama. Praegune majanduslangus on võimalus, et süsteemi muuta ning vältida äärmuslikku ressursikriisi ja kliima muutumist, säilitades samas hea elukvaliteedi.
Kui soovime vältida kliima ohtlikku muutumist, peame oluliselt vähendama kasvuhoonegaaside emissioone, muutma maakasutust ning suurendama maastike vee kinnipidamisvõimet. Rohelised soovivad, et Euroopa Liit kohustuks vähendama emissioone vähemalt 40% võrra aastaks 2025 ja veel vähemalt kaks korda nii palju aastaks 2050, võrrelduna 1990. aasta tasemega. Euroopa peab mängima juhtrolli ÜRO raamistikus asuva ning siduva rahvusvahelise kliimaleppe jõustamisel, mis arvestaks teaduse uusimaid andmeid. Lepe peaks sisaldama tööstusriikide kohustust vähendada emissioone ning toetada arengumaid kliimamuutuste negatiivsete mõjudega toimetulekus. Siinjuures on kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamiseks oluline peatada ka troopiliste metsade üleraie.
Kliimamuutustega võitlemine on protsess, millest võidavad kõik. Kombinatsioon ambitsioonikatest ja siduvatest eesmärkidest, boonustest ning avaliku sektori investeeringutest rohelistesse tehnoloogiatesse ja teenustesse aitab luua Euroopas miljoneid ja kogu maailmas kümneid miljoneid töökohti. Neid töökohti on majanduslikult rasketel aegadel väga vaja. Euroopa Liit peab võtma eesmärgi luua 5 miljonit uut 'rohekraede' töökohta Euroopa Parlamendi järgmise 5-aastase tööperioodi jooksul. Me peame tõhusalt muutma oma tänast raiskavat energiakasutuse stiili, võttes laialdaselt kasutuse taastuvaid energiaallikaid. See vähendab meie kahjulikku sõltuvust saastava energia impordist ebastabiilsetest riikidest. Selline sõltuvus tekitab täna ebastabiilsust ja probleeme nii meie majandusele kui ühiskonnale.
Peame ära kasutama olemasoleva energiasäästu potentsiaali. Saame hoida head elukvaliteeti, kui kasutame kasvavate energiahindade juures energiat vähem ja mõistlikumalt. Rohelised soovivad, et Euroopa tähtsustaks energiasäästu senisest hoopis enam. Energiakasutuse 20%-line vähendamine aastaks 2020 peab saama siduvaks eesmärgiks. Tuleb toetada ja julgustada intelligentsete lahenduste juurutamist kütte- ja jahutussüsteemides nii tööstustes kui kodudes.
Taastuvad energiaallikad peavad olema Euroopa energiapoliitika keskmes 21. sajandil ning Rohelised kutsuvad selleks üles looma Euroopa Taastuvenergia Ühendust (ERENE, European Renewables Community), mis toetaks pikaajalist eesmärki saada 100% energiast taastuvallikatest. Vajame investeeringute suunamist rohelistesse tehnoloogiatesse, kus oluline roll oleks Euroopa Investeerimispangal. Taastuvate energiaallikate tõeline buum eeldab uut lähenemist energiaga varustamisele: tootmise ja jaotusvõrkude tegelikult erinevaid omanikke, piirideta võrku ning targemat energiakasutust.
Tuumaenergia ei saa olla lahenduseks kliimamuutustele. Suured investeeringud sellesse perspektiivitusse tehnoloogiasse ei aita saavutada kiiresti vajatavat emissioonide vähendamist ning võtavad raha, mida hädasti vajatakse säästlike energiatootmise tehnoloogiate arendamiseks. Uraani varud on piiratud ja Euroopa Liit sõltub uraani impordist ebastabiilsetest riikidest. Tuumaenergia ei saa olla pikaajalise energiajulgeoleku tagajaks. Lisaks on tuumaenergiaga seotud riskid on täna sama reaalsed nagu varem, seda nii tööprotsessis, uraani kaevandamisel, transportimisel ja tuumajäätmete ladustamisel. Lisandub ka terrorirünnaku oht ja võimalus tuumamaterjalide sattumisest ebasoovitavate režiimide kasutusse.
Lisaks revolutsioonile energiakasutuses ja kahjuliku naftasõltuvuse lõpetamist peame ka liikuma roheliselt. Transport on kõige kiiremini kasvav osa inimtekkelises kasvuhoonegaaside emissioonis. Euroopa Liit peab aktiivselt looma säästvaid transpordisüsteeme. Tuleb lõpetada otsesed ja kaudsed dotatsioonid ebaefektiivsetele ja saastavate transpordiliikidele, nagu lennundus ja maanteetransport. Transpordi kõik keskkonnakulud peavad sisalduma hinnas. Soovime investeerida sujuvatesse üle-euroopalistesse raudteeühendustesse ja -võrgustikesse. Kaubavedu tuleks senisest suuremas ulatuses suunata Euroopa teedevõrgult raudteele ja sisevetele. Arendada tuleb ühistranspordi kättesaadavust ja säästva transpordi lahendusi linnades, nagu jalgrattakasutus ja jalgsi käimine.
Meid ähvardav ressursikriis ei seisne vaid energiaallikate nappuses. Meie heaolu ning ökosüsteemide ja loodusliku mitmekesisuse tervise tagamiseks on möödapääsmatu ka jätkusuutlikum lähenemine põllumajandus- ja mereressursside kasutamisele.
Rohelised soovivad, et Euroopa Liit tagaks oma kodanikele õiglaste hindadega juurdepääsu tervislikule toidule, mitte toiduainetööstuste pakutavat tänast piiratud valikut. Euroopa põllumajandus-, kalandus- ja toidupoliitikad peaks aitama luua mõlemapoolset vastutust põllumeeste, kalurite, tarbijate ja ametivõimude vahel.
Ühtne põllumajanduspoliitika on julgustanud vastutustundetu põllumajanduse vohamist, kus agrotööstus dikteerib turul tingimusi ja suurendab toodangut dotatsioonide saamiseks, sõltumata keskkonnamõjudest. Rohelised soovivad kasutada eelolevat EL Ühtse Põllumajanduspoliitika ülevaatamist, et see hakkaks julgustama ja toetama väiketootjaid kvaliteetse toidu tootmiseks jätkusuutlikul moel. Põllumajanduse tulevikuks on mahepõllundus ja õiglane kaubandus.
Selle juures on otsustavaks geenmuundatud organismide (GMOd) keelustamine. Geenmuundatud kultuurid kujutavad endast tõsist riski Euroopa bioloogilisele mitmekesisusele ning loovad mahetalunike põldude geneetilise reostumise ohu. Neil põhjustel tegutsevad Rohelised selle nimel, et muuta Euroopa Liit GMO-vabaks piirkonnaks.
Põllumajanduspoliitika peab tagama elanikkonna varustamise kohalikul tasandil toodetud toiduga, mis aitaks vähendada liigset transporti. Põllumajanduspoliitika peab liigse transpordi vältimiseks toetama ka põllumajandustoodete kohalikke turgusid. Ergutada tuleb säästvaid praktikad, mis aitavad säilitada bioloogilist mitmekesisust, veeressursse ja suurendavad mullaviljakust. Selline lähenemine aitab vähendada intensiivsest põllumajandusest lähtuvaid kasvuhoonegaase ja piirab väetiste ja taimekaitsemürkide kasutamist. Väheneks ka tööstusliku toidutootmise põhjustatud riskid inimeste tervisele. Loomi tuleb kohelda eetiliselt nii põllumajanduses kui mujal.
Kõrgel tasemel loomakaitse on Roheliste programmis olulisel kohal. Euroopas on vaja nii kodu- kui metsloomade tõhusamat kaitset. Jätkame tegevust selle nimel, et lõpeks loomade pikamaa-transport, võetaks vastu karmimad loomapidamise standardid ning rakendataks olemasolevaid loomakaitseseadusi. Enam tuleb reklaamida lihasöömise vähendamist; seda nii kliimamuutuste, toiduga varustamise tagamise kui loomakaitse põhjendusel. Soovime näha karusnahkadega kauplemise lõpetamist ning loomkatsete kiiret asendamist alternatiivsete meetoditega.
Ühtne kalanduspoliitika on toiminud ennasthävitavalt, viies paljud kalavarud kadumise äärele. Poliitika vajab kiiret reformi, et lõpetada praegune raiskamise ja ülepüügi mudel. Kalanduspoliitikast peab saama vahend, mis kohustaks kalureid jätkusuutlikult kalandust korraldama ja kalavarusid kaitsma. Koos sellega peaks Euroopa Liit laiendama oma siduvaid meetmeid tundlike merealade kaitsmiseks ning üle vaatama Aafrika riikidega sõlmitud ekspluateerivad kalanduskokkulepped.
Terve Euroopa on jõukas Euroopa. Euroopa Liidu kodanikud on mures nende hingatava õhu, kasutatava vee ja söödava toidu ohutuse pärast. Keskkonna reostatus ohustub rahva tervist, mis omakorda koormab ühiskondi ja majandusi. Euroopa Liit peab terviseriskidega enam tegelema, ükskõik kas probleeme tekitavad vee või välisõhu kvaliteet, müra, toksilised ühendid või haiguste levik.
Bioloogiline mitmekesisus peab lõpuks saama kaitstud. Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse vähenemine peab peatuma ning EL peab jõustama oma looduskaitseseadused ka oma ülemereterritooriumitel.
2.2. Sotsiaalsed õigused ja globaliseerumine:
võitleme õiglasema Euroopa eest
Süsteem vajab muutmist. Rohelised soovivad peatada piirangute hoolimatu kaotamise, mis on võimaldanud suurtööstusel oma tingimusi dikteerida, sõltumata nende tegelikust mõjust majandusele ja ühiskonnale. Selline lähenemine on õhutanud spekuleerimist ja üleekspluateerimist, mis on meid sulgenud õitsengute ja hävingute vaheldumise tsüklitesse. Soovime kasutada praegust võimalust rajada uus, pikaajalisele heaolule, mitte lühiajalisele kasumile suunatud majandus. Me soovime vastutustundlikku ja stabiilset Euroopat, kus investeeritaks eetiliselt ning kus õitsengut defineeritakse kõigi inimeste heaoluna.
Finantsturgusid tuleb ohjeldada, et need ei toimiks enam kasiinodena, kus inimeste kodud ja elatis on žetoonideks mängulaual. Finantsturgude piiriülene loomus nõuab koordineeritud üle-euroopalist vastust, mis juhiks ja ühendaks rahvusvahelisi jõupingutusi. Euroopa Liidu tasandil on vaja teravate hammastega valvekoera - asutust, kes jälgiks ja reguleeriks finantsturgusid ja -teenuseid. Euroopa Liidu regulatsioonidega tuleks välistada mistahes maksudest kõrvalehiilimine ja vältida ettevõtlusmaksude alast riikidevahelist vähempakkumist, millel on negatiivne sotsiaalne mõju. Koos finantsturgude reguleerimisega peavad algama rahvusvahelise leppe läbirääkimised, et keelata maksuparadiisid.
Laenud peavad olema seotud realistlike hindamiste ja riskidega. Kontrollimatute turgude kõige hullemaid liialdusi, iseäranis hedge-fondide ja teiste kauplejate poolseid (laenatud) aktsiate lühikeseks müümise praktikaid tuleb ohjes hoida. Piir tuleb seada finantssektori astronoomilistele palkadele ja boonustele, millega premeeritakse riskide võtmist ja hulljulgust. Rohelised on juba ammu soovitanud sisse seada finantstehingute maksu, mis vähendaks spekuleerimist ja aitaks rahastada võitlust vaesusega ning pakuks kaitset tulevaste majandusprobleemide korral. Selle maksu abil kogutud raha võiks kasutada, et finantseerida erinevate sotsiaalsete ja keskkonnaeesmärkide saavutamist, mis on praegu jäänud tähelepanuta või on alarahastatud.
Finantskriiside ajal tuleb turgusid restruktureerida, et pakkuda üldsusele kaitset. See tähendab säästude kaitset ja laenude hoidmist kättesaadaval tasemel. Mõistliku hinnaga krediit peab olema kättesaadav Euroopa ettevõtetele ning iseäranis neile, mis aitavad kaasa pöördele jätkusuutlikuma Euroopa suunas.
Uus roheline algatus kutsub üles suurtele investeeringutele haridusse ning tulevikku suunatud, roheliste tehnoloogiate arendamisele pühendunud teadusuuringutesse. See tõstaks Euroopa järgmise tööstusrevolutsiooni esirinda.
Tõeliselt jõukas, innovatiivne, stabiilne ja jätkusutlik majandus vajab õiglasemat ühiskonda, mis tagaks kõigile ausad töötingimused, võrdsed võimalused ja korraliku elukvaliteedi. Euroopa peab kaitsma sotsiaalseid väärtusi ja õiglust, muutudes vastavalt uutele oludele. Tagasiminek keskkonnakaitses või järeleandmised sotsiaalses kaitses töötaks vajalike muutuste vastu.
Rohelised soovivad tugevdada töötajate õigusi. Euroopa Liit kannatab sügava tasakaalustamatuse pärast. Euroopas on välja arendatud eesrindlik ettevõtete vaba konkurentsi tagav reeglistik, kuid töötajate kaitse ja sotsiaalsete õiguste tagamine on jäänud tahaplaanile. Seaduseaugud ja ebamäärasus on viinud Euroopa Kohtu lahenditeni, kus kiputakse vaidlusküsimustes eelistama ettevõtete huve töötajate omadele.
Euroopa peaks standardeid karmistades näitama teed, mitte harrastama töötingimuste vallas võistlust kõige vähema reguleerimise nimel. Rohelised seisavad sotsiaalse dumpingu ja ekspluateerimise vastu. Sotsiaalseid ja töötajate õigusi tuleb tugevdada ning töövõtjatel peab olema rohkem sõnaõigust neid puudutavate otsuste suhtes, sealhulgas kollektiivläbirääkimiste teel.
Võrdse töö eest peab olema tagatud võrdne palk meestele ja naistele, nagu ka lähetatud, ajutistele ja võõrtöölistele. Kõigile peavad olema tagatud võrdsed õigused töökohtadel ja väljaspool sõltumata nende soost, vanusest, rahvuslikust kuuluvusest, puuetest, usulisest või seksuaalsest eelistusest.
Peavad lõppema Euroopa Liidu poliitikad, mis halvendavad avalikke teenuseid konkurentsinõuete põhjendusel. Sellised avalikud teenused, nagu tervishoid ja haridus on üliolulised üldistes huvides ning ei tohi kannatada konkurentsireeglite tõttu. Meil tuleks tasakaalustada vabadus pakkuda sotsiaalseid ja avalikke teenuseid ning kohustus tagada neile võrdne, jõukohane ja üleüldine juurdepääs.
Keegi ei pea elama vaesuses ning tundma end alaväärsena. Uue rohelise algatuse üheks eesmärgiks on vähendada üha suurenevat vahet rikaste ja vaeste vahel ning tagada kõigile eurooplastele rahuldav elustandard. Liikmesriigid peaksid oma seaduste või kollektiivlepingutega sisse seadma miinimumpalga ja tagama minimaalse sissetuleku neile, kes seda vajavad. Euroopa Liit peab juhinduma printsiibist, mille kohaselt makstakse võrdse töö eest võrdset palka, mitte olema võitlustanner madalaimate tööjõukulude saavutamiseks.
Euroopa peab pakkuma suuremat stabiilsust igas vanuses inimestele. Eakatele tuleb tagada hääl ühiskonnas, mis võimaldaks neil osaleda aktiivselt majanduselus, kodanikuühiskonna ja vabatahtlikes tegemistes. See hõlmab ka korralike pensionite tagamist. Abivajajatele ja vanadusnõtruse all kannatajatele peaks eksisteerima kogukonnapõhised tugiteenused, mis arvestaks nende individuaalsete vajadustega. Noortel peab olema juurdepääs stabiilsematele töökohtadele ja parem võimalus saada haridust, koolitust ja leida eluase.
Euroopa peab andma oma panuse, et jõuda ka maailma teistes piirkondades õiglasema ühiskonna rajamiseni ja vaesuse kaotamiseni. Euroopa Liit peab kõigis oma poliitikates ja rahvusvahelistes institutsioonides juhinduma globaalse sotsiaalse ja ökoloogilise õigluse printsiibist. Rohelised nõuavad, et Euroopa täidaks lõpuks ammu antud lubaduse ning tõstaks arenguabi summade osakaalu sisemajanduse kogutoodangus 0,56%-ni aastaks 2010 ja 0,7%-ni aastaks 2015.
Uus roheline algatus asetab õiglase kaubanduse esikohale. Kaubandus peab olema kasulik kõigile. Euroopa suurt rolli kasutatakse rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel liialt tihti selleks, et teha vaeste majandusliku, sotsiaalse ja looduskeskkonna arvelt hea tehing rikaste huvides. Euroopa Liidu põllumajandustoodete eksporditoetused tuleb kohe lõpetada, kuna need ohustavad jätkuvalt vaeste riikide majanduste väljavaateid. Nagu koduses Euroopas, ei tohi me ka mujal maailmas sallida suurfirmade ebaõiglasi või keskkonda laastavaid praktikaid. Kaubanduslepetes peavad sotsiaalsed ja säästva arengu klauslid olema osapooltele siduvad. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) tuleb panna oma vabakaubanduse poliitikat muutma õiglase ja säästliku kaubanduse omaks, asetades pearõhu ühiste väärtuste kaitsmisele ja vaesuse vähendamisele. Euroopa peab käituma oma sõnade järgi.
2.3. Demokraatia ja inimõigused: vastutustundlik
Euroopa Liit, mis kuulab ja mida kuulatakse
Euroopa peab kuulama ning igaühe arvamust peaks kuulama. Rohelised soovivad muuta Euroopa Liidu tõeliseks osalusdemokraatiaks.
Olles ainsaks kodanike poolt otse valitud Euroopa Liidu institutsiooniks, peab Euroopa Parlament saama seaduste algatamise õiguse. Teatav osa Euroopa Parlamendi saadikuid tuleks valida üle-euroopaliste valimisnimekirjade alusel, mis võimaldaks kodanikel hääletada ka kandidaatide poolt, kes esindaks kogu Euroopat, mitte ainult liikmesriiki. On vaja tegutseda, et kaasata noori inimesi, näiteks läbi valimisea langetamise. Kodanikel peab samuti olema õigus otsedemokraatiaks läbi Euroopa referendumite teemadel, mil on üle-euroopaline mõõde.
Rohelised tegutsevad Euroopa Põhiõiguste Leppe rakendamise nimel, et kaasata kõik ühiskonnaliikmed ja kaitsta ohustatud või vähemustesse kuuluvate kogukondade õigusi. See hõlmab endast võitlust meeste ja naiste, rahvusvähemuste (sh mustlaste), puuetega inimeste, lesbide, geide, transsooliste inimeste ja usuliste vähemuste võrdsete võimaluste ning sotsiaalsete ja kodanikuõiguste eest. Samamoodi tuleb Euroopa Liidus jätkata tegevust rassismi, ksenofoobia, antisemitismi, teiste religioonide vastase sallimatuse, seksismi, seksuaalse eelistuse alusel toimuva diskrimineerimise ja vägivaldse poliitilise ekstremismi vähendamiseks. Inimõigused kehtivad kõigi jaoks, eriti Euroopa Liidu liikmesriikides.
Teeme meeste ja naiste vahelise võrdsuse põhiõigusena reaalsuseks. Vastavad progressiivsed seadused juba eksisteerivad, kuid on laiali pillutatud. Rohelised soovivad parimate riiklike regulatsioonide rakendamist üle Euroopa Liidu, olgu tegemist siis võrdsuse, valikuvabaduse, koduvägivalla, ema- ja isapuhkuse võrdsustamise või poliitilise esindatuse küsimustega. Vaid kolmandik Euroopa Parlamendi saadikutest ja Euroopa Komisjoni volinikest on naised. Euroopa Parlamendi Roheliste fraktsioonis on mehi ja naisi võrdselt ning me soovime, et Euroopa Liit meie eeskuju järgiks.
Rohelised nõuavad kogu Euroopa Liidu seadusloome protsessi täielikku läbipaistvust. Sellega kaasneks karm korruptsioonivastane võitlus kõigil tasanditel. Euroopa Liit ise peab muutuma rohkem vastutavaks oma kodanike ees. On aeg avada salajased dokumendid ja suletud uksed. Rohelised avalikustavad jätkuvalt varju hoidvate ja mõjuvõimsate lobistide tegevust, kes soovivad Brüsselis otsuseid mõjutada. Läbipaistvus peab olema kohustus, mitte võimalus.
Organiseeritud kuritegevusest on saanud piiriülene fenomen ja see kujutab kõigis liikmesriikides suurt ohtu. Kuritegelik tulu on kasvanud eksponentsiaalselt nii Euroopa Liidus kui väljaspool. Kriminaalsete organisatsioonide vastu võitlemine peab saama Euroopa institutsioonide üheks prioriteediks ja Rohelised tegutsevad selle nimel.
Meedia etendab demokraatlikes protsessides keskset rolli. Rohelised jätkavad võitlust meedia pluralismi ja sõltumatuse eest nii Euroopa Liidus kui väljaspool.
Uus roheline algatus seisab euroopalike väärtuste ja isikuvabaduste eest. Kõik, kes siin elavad, peavad osa saama arvamusvabadusest ja õigusest religioosseks eneseväljenduseks ilmalikus ühiskonnas.
Viimastel aastakümnetel raskesti kätte võidetud õigusi ja vabadusi ei tohi ohverdada „terrorismivastase võitluse" või väidetava julgeolekuohu nimel. Sama kehtib küberruumi kohta. Rohelised usuvad, et digitaalsed õigused peaks olema samaväärsed inimõigustega. Valitsuste ja erasektori huve ei tohi eelistada õigusele privaatsuseks. Teie andmed on meile olulised.
Euroopa on alati olnud sisse- ja väljarände kohaks. Uus roheline algatus pakub sellist immigratsioonipoliitikat, mis annab Euroopa Liidus elada soovivatele inimestele õiglase võimaluse. „Euroopa kindluse" rajamise mentaliteet ei tohi peale jääda.
Immigratsioon on võimaluseks, mitte ohuks. Vajame positiivseid tegevuskavasid, mis võimaldaks töölistel, keda vajame siia legaalselt ja mugavalt tulla. Euroopa Liidus töötavad immigrandid väärivad võrdseid õigusi ja tasu, aga ka Euroopa Liidu kodakondsuse ja poliitilises protsessis osalemise võimalust.
Euroopas asüüli palujaid tuleb paremini kohelda. Rohelised on olnud vastu ebaseaduslike migrantide tagasisaatmise repressiivsetele lahendustele ja jätkavad võitlust ebainimlike ja ksenofoobsete seaduste vastu. Euroopal on kohustus pakkuda peavarju ja kaitset neile, kes seda vajavad. Euroopa peab toimima sillana, mis võimaldaks inimestel legaalsel teel siia tulla ja jääda. Seda saab efektiivselt teha vaid siis, kui Euroopa Liidu liikmesriigid jagavad kulusid, mitte ei jäta piiriäärseid riike oma muredega üksi. Euroopa Liidu asüülipoliitika harmoniseerimiseks ning rahvusvahelistele kohustustele vastava kaitse tagamiseks on Dublini konventsiooni täiendamine möödapääsmatult vajalik. Euroopa peab tegema enam, et võidelda illegaalse meeste, naiste ja lastega piiriülese kauplemise vastu.
Euroopa Liit peab läbi positiivse eeskuju alustama välispoliitika ajamise uut stiili. Ta peab panustama energiat, et lahendada rahvusvaheliste pingete algpõhjuseid ning mitte lihtsalt võitlema nende väljaelamise vastu. EL peab tugevdama mitmepoolseid režiime ja rahvusvahelist õigust, keskenduma välispoliitika tsiviilinstrumentidele ning järgima kogu oma välissuhtluses, sh kaubanduspoliitikas maksimaalselt õigluse printsiipi. Euroopa Liit peab tegutsema maailmas rahu, demokraatia ja inimõiguste nimel ning tegema seda järjepidevalt ja kõikjal. EL peab panustama enam ressursse, et toetada rahvusvahelist üldsust seni piisava tähelepanuta jäänud konfliktide lahendamisel.
Rahvusvaheline koostöö ja humanitaarabi peavad saama prioriteediks. Olulist osa võiks mängida Euroopa Liidu rahuvalvejõudude loomine, mis oleks valmis relvastamata sekkumiseks ja humanitaarmissioonideks.
Me tahame kõikjal maailmas demokraatiat, inimõigusi ja pluralistlikku kodanikuühiskonda arendavat Euroopa Liitu. Inimõigused peavad alati olema üle majandushuvidest.
2.4. Euroopa uue rohelise algatuse elluviimine
Alates oma tulekuga Euroopa Parlamenti 1984. aastal on Rohelised võidelnud säästva, sotsiaalse ja demokraatlikuma Euroopa visiooni nimel. Nähes vajadust lahendada Euroopa probleeme Euroopale sobivate lahendustega, olime esimeseks poliitiliseks perekonnaks, mis läks 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistele liikmesriikides ühise kampaaniaga. See on aidanud meil mõjutada Euroopa tasandi otsuseid hoopis enam, kui meie esindatuse suurus lubaks eeldada.
Me usume, et on vaja uut rohelist algatust, et lahendada krediidi kokkuvarisemine ja majanduskriis, toidu- ja energiakriis ning kliimamuutused. Uus roheline algatus tähendab mahukat investeerimist jätkusuutlikesse lahendustesse, mis seavad esiplaanile elukvaliteedi ja aitavad luua miljoneid rohelisi töökohti.
Rohelised vajavad tugevat liitu, et tänast Euroopat muuta. Jäädes kindlaks oma väärtustele, otsime liitlasi kodanikuühendustes, parlamentides ja valitsustes, et Euroopa suundumust muuta. Kui soovid olla kindel, et Euroopa järgmisel viiel aastal teeotsa ei kaotaks, siis tule meiega ja kutsu ka teisi üles Roheliste poolt hääletama. Sa saad Euroopas toimuvat mõjutada.
Vali uus roheline algatus. Mõtle suurelt, vali Rohelised.
