Keskkonnaminister Rene Koka hinnangul rõõmustab see sõnum kõiki, kes mäletavad aegu, mil eestlased olid ühed usinamad krevetipüüdjad Loode-Atlandil. "Tollal püüti krevette aastas kümnete tuhandete tonnide kaupa ning seda ka mitme meie lipu all sõitva laevaga,“ ütles Kokk. „Ligi kümme aastat kinni olnud krevetipüügi taasavamine elavdab oluliselt ka meie kalaturumajandust,“ lisas minister.

“Meie ettepanek oli alustada püügiga pigem ettevaatlikult, et mitte kahjustada vahepeal tublisti kosunud krevetivaru. Varasemalt oli Eesti laevadel aastas 1667 püügipäeva, järgmisel aastal 416. Kõik see tuleneb teadlaste soovitustest ning soovist ka edaspidi Loode-Atlandil krevette püüda,” ütles möödunud nädalal Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) koosolekul krevetiläbrirääkimisi pidanud kalavarude osakonna nõunik Kaire Märtin.

Eestist pärit laevad püüdsid NAFO alal alates 1970. aastatest, pärast seda alustati püügiga teistes ookeanides ja piirkondades. Aastatel 1999-2005 püüdsid Eesti laevad Loode-Atlandil üle kümne tuhande tonni krevette aastas.

Loode-Atlandi krevetivaru arvestus käib kvoodi asemel püügipäevade alusel. Eesti võib tuleval aastal püüda 416 püügipäeva. Eestil on kolm krevetipüügilaeva – Reval, Stefano ja Merike.

NAFO on vanim kalandusorganisatsioon, mis reguleerib peamiselt avamere kalapüüki. Organisatsioonis on 12 osapoolt (Kanada, USA, Kuuba, Fääri saared ja Gröönimaa, EL, St Pierre ja Miquelon, Island, Norra, Venemaa, Ukraina, Jaapan ja Lõuna-Korea. Riike on aga rohkem, sest EL-i käsitletakse kui üht osapoolt.

Eesti sai NAFO iseseisvaks liikmeks aastal 1992, Eestist pärit laevad aga püüdsid seal juba 1970. aastatel.