Kui mõnelt liikmesriigilt rahuldavat vastust ei saada, võib komisjoni anda asja Euroopa Liidu Kohtusse. Eesti puhul puudutab manitsus üleujutuste direktiivi, mille ülevõtmisest pole Brüsselisse veel teada antud.

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu kinnitas Delfile, et Eesti võtab üleujutuste direktiivi üle veeseaduse ja kemikaaliseaduse muutmise seadusega, mis on riigikogus juba vastu võetud ning on saadetud 17. juunil presidendile välja kuulutamiseks ja seega peaks olema probleem lahendatud.

Üleujutuste direktiivi eesmärk on vähendada ja maandada üleujutusohtu ning üleujutustest inimeste tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandusele tuleneda võivat kahju. Direktiivis nõutakse, et liikmesriigid teeksid 2011. aastaks üleujutusriski esialgse hindamise, mille abil selgitada välja valg- ja rannikualad, kus üleujutusoht esineb. Selliste alade kohta tuleb koostada hiljemalt 2013. aastaks üleujutusriski kaart ning 2015. aastaks üleujutusriski maandamise kava, milles käsitletakse eelkõige üleujutuste ärahoidmist, kaitset tulvavee vastu ja üleujutusteks valmisolekut.

Teised patustanud liikmesriigid on Belgia, Bulgaaria, Prantsusmaa, Portugal, Läti, Soome, Poola, Malta ja Slovakkia. Probleeme valmistavateks valdkondadeks on neil üleujutuste ärahoidmine, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete käitlemine, veepoliitika, müra haldamine ja prügilate käitamine.