Eestikeelset õpet segab õpetajate puudus
Ta oletab, et siis, kui esimesed keelekümblusklasside lapsed jõuavad gümnaasiumisse, on eesti keeles õppimine reaalne.
Jõhvi vene gümnaasiumis on praegu käsitöö-, muusika- ja kodulootunnid eesti keeles. “Rohkem pole meil õnnestunud leida ühtegi aineõpetajat, kes eesti keeles õpetada oskaks. Proovisime nii, et üks eesti keele õpetaja andis ajalugu, aga see ei õigustanud ennast,” ütles Lihtsa.
Enda kogemustele toetudes ütles direktor, et õpilaste motivatsioon eesti keelt õppida on väga kõrge ning tulemused head, kuid eestikeelsele õpetamisele üleminemisel ei tohiks eesti keeles õpetamine olla eesmärk omaette.
Tema meelest on eesti keeles ainete õpetamisest olulisem eesti keele väga hea õpetamine. “Pole vaja nõrgal tasemel keemia ja matemaatika õpetamist eesti keeles või nende ainete õpetamist kehvas eesti keeles.”
Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumi direktori Veera Sibriku hinnangul on õpilaste ja nende vanemate valmisolek eestikeelsele õppele üleminekuks gümnaasiumis erinev. “Meie kooli tulevad õpilased eri koolidest ja väga erisuguse eesti keele oskusega. Ütleme, et kui kümnendatesse klassidesse tuleb sada last, siis nende seas on ka neid, kel pole eesti keeles algtasemel teadmisi,” nendib Sibrik.
Ehkki vastavasisulist küsitlust pole läbi viidud, arvab Sibrik, et ka lastevanemate arvamused on erisugused, sõltudes sellest, kas laste tulevikku seostatakse lääne või idaga — selle järgi on prioriteetideks kas vene või inglise keel.
Sinriku sõnul õpetatakse koolis sellest aastast eesti kirjandust ja meediaõpetust eesti keeles. Eestikeelsete õppevahendite muretsemist toetab integratsiooni sihtasutus. “Üks meie õpetaja omandab teadmisi ja õigust õpetada ajalugu eesti keeles põhikoolis ning üks õpetaja omandab peagi õiguse õpetada geograafiat eesti keeles.”
Ta kahtleb, et 2007. aastal 60% ulatuses eestikeelsele õppele üleminek on reaalne. “Isegi siis, kui kõik õpetajad oskaksid kõrgtasemel eesti keelt, ei tähendaks see veel, et nad oskavad oma ainet eesti keeles õpetada. Arvan, et vene koolis peab õpetama kaht keelt väga hästi oskav inimene, kes vajaduse korral selgitab vene keeles ja läheb sujuvalt taas eesti keelele üle.”
Haapsalust Kiviõli vene gümnaasiumi direktoriks tulnud Andrei Aleksejev ütleb, et Haapsalus ei teki eestikeelsele õppele üleminekul isegi küsimust, sest juba praegu õpetatakse seal vene koolis mõningaid aineid eesti keeles. Keeleoskuse tase ja keskkond on Haapsalus, kus vene keelt kõnelevaid elanikke on umbes 20%, Ida-Virumaaga võrreldes hoopis teine.
“Kiviõlis on olukord minu meelest selline, et lastevanemad tahavad, et lapsed õpiksid eesti keeles, ning ka lapsed on nõus ja selle mõttega harjunud. Sest kõrgharidust saab Eestis ainult eesti keeles, Vene kõrgkoolide siinsete filiaalide diplomite väärtus on küsitav. Koolide valmisolek on aga küsitav,” räägib Aleksejev. Eestikeelsele õppele üleminekut segab õpetajate puudus
“Mulle tundub, et riik vaatab asjale praegu nii, et las vene kool ise rabeleb, meie aga hakkame nõudma ja kontrollima,” lausub Aleksejev. Ta tõdeb, et õpetajaid, keda klassi ette eesti keeles õpetama saata, ei ole — neid ei õpetata praegu spetsiaalselt üheski kõrgkoolis, samas ei õpetata enam ka vene keele baasil vene koolide jaoks õpetajaid ning praegustel eesti noortel, kes õpetajaks õpivad, on suhteliselt tagasihoidlik vene keele oskus.
Aleksejev arvab, et selleks, et gümnaasiumis eesti keeles õppida, peaksid tegelikult juba põhikoolis mõned ained eesti keeles olema.
