"Kuna õhutõrje arendamine on selgelt Eesti riigikaitse arengu üks kümne aasta prioriteete, on kaitsevägi võimearenduse mõttes astunud suure sammu edasi," ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo pressiesindaja teatel.

2007. aastal MBDA France ja Rootsi SAAB tehasega sõlmitud lühimaa õhutõrjesüsteemi Mistral hankelepingu näol on Eesti jaoks tegemist seni suurima relvastushankelepinguga, mille kogumaksumus on ligi miljard Eesti krooni.

"Täielikult saabunud õhutõrjesüsteem tähendab õhutõrjujatele uue ajajärgu algust, kuna võimaldab täita pataljonile pandud ülesandeid kogu mahus," ütles Õhutõrjepataljoni ülem major Mati Tikerpuu.  "Kui varem pidime väljaõppe läbiviimisel radareid mängima ning kasutama vana meetodit  ruudustiku süsteemi ja häält siis automaatne tulejuhtimissüsteem informeerib relvameeskondi ise õhuvahendite olemasolust, nende kiirusest ning ajahetkest, mil sihtmärk laskeulatusse jõuab."

Õhutõrjesüsteem koosneb Giraffe AMB radaritest, juhtimispunktidest, sidetehnikast, õhutõrjeraketiseadeldistest, Mistral-rakettidest ja väljaõppevahenditest. Radarid, juhtimiskeskused ja sidesüsteemi tarnis SAAB AB Rootsist ja raketid ning laskeseadmed MBDA France. Lühimaa-õhutõrjesüsteemi hanke ettevalmistamine algas 2002. aastal ning leping Eesti Kaitseministeeriumi ja tarnijate vahel sõlmiti 2007. aasta veebruaris.

Järgmised kuus nädalat tulevad Õhutõrjepataljoni kaaderkoosseisule major Tikerpuu hinnangul eriti pingelised. Rootsi instruktoritelt tulejuhtimissüsteemi ja radarite kasutamist õppivad ohvitserid ja allohvitserid peavad saadud teadmised koheselt ajateenijatele edasi andma.

Maikuu teisel nädalal viiakse läbi õhutõrjesüsteemi taktikaõpe, mille järel toimub süsteemi võimekuse testimine selgitamaks selle vastavust hankes esitatud nõuetele.

Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 näeb sellel aastakümnel ette kaitseväe lühimaa-õhutõrjevõime edasist täiustamist ning piiratud mahus mobiilse keskmaa-õhutõrjevõime väljaarendamist.