Eesti võib vastu võtta kuni sada pagulast
“Kui palju ja kas neid pagulasi üldse tuleb, on raske arvata,” ütles Põhjarannikule sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna peaspetsialist pagulaste alal Triin Raag. “Pole üldsegi kindel, et neid Afganistanist siia jõuaks.”
Raagi sõnul pole riik prognoosinud, kui suur hulk pagulasi võib eeldatava USA ja Afganistani vahelise sõjalise konflikti tagajärjel Eestisse jõuda. Samuti on välditud prognoose varem maailmas aset leidnud sõjaliste konfliktide ajal.
Kvoodiga määratud pagulaste hulka, nagu Soomel, Rootsil ja teistel põhjamaadel, pole Eestile määratud, selgitas Raag.
Raag selgitas, et häda korral leiaks riik võimalusi ka suurema hulga pagulaste majutamiseks, ent sel puhul peaks tegemist olema juba kriisisituatsiooniga. Maavanem Rein Aidma tunnistas, et USA ja Afganistani vahel puhkeda võiva sõjalise konflikti tõttu võib ka Eestisse saabuvate pagulaste hulk kasvada. “Illuka pagulaskeskuse väljaarendamise plaan pole seotud Ameerikat tabanud terrorismilainega,” ütles ta. “See on varasem plaan.”
31. augustil lõpetati Illukal välisviimistlustööd pagulaskeskuse territooriumil seisvas nõukogudeaegses hoones. “See on nii-öelda karp-kinni projekt,” rääkis Illuka pagulaskeskuse juht Indrek Kullam. “Sisetööd on seal tegemata, kuid vajaduse korral forsseeritakse ehitust ning hoones võib peavarju leida 60 inimest.” Kullam lisas, et ehitustööde võimalikku kiirust arvestades võib juba paari kuu pärast hoones majutada paarkümmend-kolmkümmend varjupaigataotlejat või põgenikku.
Praegu elab Illuka pagulaskeskuses seitse inimest. Ülejäänud üheksateist varjupaigataotlejat on endale mujal elamispinna leidnud. Kokku on Illuka pagulaskeskuses praegu kohti 36 inimesele, ent vajaduse korral võib sealt peavarju leida kuni 40 inimest.
