Eesti võib rajada oma tuumajaama
Majandusministeeriumi asekantsler Einari Kisel ütles, et juhul kui Eesti valib tuumajaama ehitamise, siis enne 2025. aastat ei ole selle valmimine puhtfüüsiliselt võimalik. Ka ei ole tema sõnul praegu mõtet rääkida, kes ehitust finantseerivad.
Okk ja Blomberg soovitavad: “Moodustada Eesti ja Soome ühine töögrupp Eestisse kahe riigi ühisprojektina tuumajaama rajamiseks. Töögrupi ülesandeks oleks projekti kontseptsiooni väljatöötamine ja vajalike eeluuringute koordineerimine.”
Autorite visioon on: “Ühisest elektrienergiavarustusest on tuumaenergia osakaal umbes 50%, taastuvenergia osakaal 30% ja fossiilse energia osakaal 20%. Pool Eesti põlevkivienergeetikast ja pool Soome kivisöeenergeetikast põhineb täielikult süsihappegaasivabal tehnoloogial.”
Autorite selge arvamus, et Eesti ja Soome põhivõrgud tuleks ühendada ning kindlasti ehitada valmis Estlink 2, viitab lootusele parandada seega tunduvalt Eesti energiaalast julgeolekut, mis seostub Venemaaga.
“Tähtsaimaks kvalitatiivseks muutuseks tuleb Estlink 2 puhul pidada seda, et esmakordselt pärast selle kasutuselevõttu võib Eestit ja Soomet käsitleda varustuskindluse seisukohalt kui ühtset energiavarustuse piirkonda,” ütlevad autorid.
Väga tähtsaks peavad Okk ja Blomberg oma raportis Eesti ja Soome teaduskoostööd. Nende kujutluse kohaselt tuleks luua ühine Eesti ja Soome teadus-, tehnoloogia- ja arendusnõukogu, mille istungid toimuksid vähemalt kord aastas ja iga kahe aasta tagant osaleksid neil ka mõlema riigi peaministrid.
Huvitava ettepanekuna on raportis plaan avada Eesti ja Soome ülikoolide ühine kontaktpunkt Hiinas või Indias, et kaasata sealseid noori meie majandusse.
