Viroloogialabori juhataja kinnitusel ei ole Riia kolleegid gripiepideemiat diagnoosinud, kuigi ametlikel andmeil registreeriti aastavahetusenädalal Riias juba 1307 haigusjuhtu ning Läti rahvuslik tervisekeskus teatas, et Riias ja Tuksumis puhkenud gripiepideemia võib lähiajal haarata kogu riigi.
"Ametlik statistika tugineb arstide suvalisel diagnoosil," lausus Jõks. "Arstid suhtuvad liigse entusiasmiga, laboratoorium näitab hoopis midagi muud," nentis Jõks, et gripidiagnoosi kiputakse panema väga kergekäeliselt.
Gripist tekkinud tüsistuste tagajärjel on Lätis surnud kaks inimest, 52- ja 72-aastane naine.
"Naaberriikide olukord võib meid mõjutada, aga ei pruugi," lausus Jõks. Vaatamata sellele, et möödunud aastal oli gripilaine nii Soomes, Lätis kui ka Peterburis, jäi gripi osatähtsus hingamisteede ägedate nakkushaiguste seas väga madalaks ning ainsana Eestit puudutanud Peterburi gripilaine ei jõudnud Narvast kaugemale, sõnas Jõks.
Viimati oli Eestis gripi osatähtsus hingamisteede nakkushaiguste seas märkimisväärselt suur kolm hooaega tagasi, ulatudes 30-40 protsendini. Viimastel hooaegadel on Jõksi andmeil gripi osakaal olnud kõigest neli-viis protsenti.
Jõks nentis, et osaliselt võib gripi vähese leviku kirjutada vaktsineerimise arvele. "Samas kardan, et kellelgi ei ole ettekujutust, kui palju on inimesi vaktsineeritud," viitas Jõks, et gripikaitsesüst on vabatahtlik ja tasuline ning seetõttu ilmselt mitte kuigi populaarne.
Eelmisel nädalal registreeriti Eestis 4295 ägedat ülemiste hingamisteede viirushaiguse juhtu, sellest 129 haigestumist grippi. Üle-eelmisel nädalal oli haigestumisi 4558, sellest grippi 160.
29. novembrist kuni 2. jaanuarini põdes ägedaid ülemiste hingamisteede viirusnakkusi 25.311 inimest, sellest gripijuhte registreeriti 732. Võrreldes 1998. aasta lõpuga, oli haigestumus 10.000 inimese võrra väiksem.
