Eesti viivad euroliitu haritud naised

 (66)
Euroopa Liidu lipp
Postimees/Scanpix

Eesti ühinemist Euroopa Liiduga pooldasid rahvahääletusel keskmisest enam naised, vanemaealised, kõrgharidusega ja kõrgema sissetulekuga inimesed, selgus Emori uuringust.

Ühinemise vastu kaldusid keskmisest rohkem 14. septembril hääletama mehed, mitte-eestlased, põhiharidusega, keskealised ja väiksema sissetulekuga inimesed. Piirkonniti oli ühinemise toetajaid kõige rohkem Tallinnas ja vastaseid Virumaal, kirjutab Postimees.

“Suhtumine Euroopa Liitu sõltus väga palju rahulolust oma eluga,” selgitas uuringu tulemusi Emori analüütik Aivar Voog. “Kes oli oma elujärjega rahulolematu, see kaldus ka Euroopa Liidu vastu hääletama.”

Naiste ja vanemaealiste inimeste ülekaal ühinemise toetajate hulgas on uuringu läbiviijate arvates seletatav siiski eeskätt sellega, et meeste ja noorte osavõtt hääletusest jäi tagasihoidlikuks.

Enne hääletust korraldatud küsitlused näitasid, et ühinemist pooldavad just eeskätt mehed ja noored, aga hääletusejärgne küsitlus andis risti vastupidise tulemuse.

“Naised on ilmselt sotsiaalselt kohusetundlikumad,” oletas Voog. “Ehkki mehed avaldasid enne hääletust läbi viidud küsitlustes suurt valmisolekut hääletusest osa võtta, jätsid paljud ühinemist pooldavad mehed tegelikult hääletamata.”

Erakondade lõikes toetasid Euroopa Liiduga ühinemist kõige enam Res Publica ja Reformierakonna pooldajad.

Teistest märksa vähem aga Keskerakonna ja Rahvaliidu pooldajad, kuid nendegi seas oli ühinemise toetajaid rohkem kui vastaseid.

“Kuna enne hääletust oli nende kahe erakonna valijate seas ühinemise pooldajaid ja vastaseid enam-vähem võrdselt,” märkis Voog, “siis võib oletada, et paljud vastased ei läinudki hääletama.”

Uuringu kohaselt käisid agaramalt hääletamas just naised, vanemaealised ja kõrgharidusega inimesed.

Kui võrrelda tegelikku hääletamist ja enne hääletust läbi viidud küsitlusi, siis võib öelda, et soov hääletusest osa võtta jäi üksnes sooviks eeskätt meestel, noorematel ja madalama sissetulekuga inimestel.

Hääletusest eemalejäämise peamiste põhjustena nimetasid inimesed kõige enam ajapuudust ja töökohustusi, aga samuti Eestist või kodukohast eemalolekut ja kehva tervist.

Rahulolu hääletustulemusega kasvab uuringu andmeil vastavalt küsitletute sissetulekute suurusele ja haridustasemele, kuid rahulolijad on ülekaalus igas sissetulekurühmas ja kõigil haridustasemetel.

Kui põhiharidusega ja alla tuhandekroonise kuusissetulekuga inimestest pole hääletustulemusega rahul peaaegu iga teine, siis kõrgharidusega ja üle 3000-kroonise kuusissetulekuga inimestest pole hääletustulemusega rahul vaid iga viies.

Küsitlustulemusi uurides tuleb silmas pidada seda, et inimestele meeldib end võitjate kilda arvata — ilmselt seepärast kujunes küsitletute seas ka rahvahääletusest osavõtt ja poolthääletajate osakaal natuke suuremaks kui tegelikus elus 14. septembril.