Eesti venelased usaldavad taas politseid

Politseiametis värskelt valminud uuringust selgus, et Eestis elavad vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed on suutnud taastada pronksiöö sündmuste järel kadunud usalduse politsei vastu.

Kui 2006. aastal oli vene keelt emakeelena kõnelevatest Eesti inimestest politsei tööga rahul 58% protsenti, siis pärast pronksiööd langes nende usaldus politsei vastu 45%-ni. 2008. aastat puudutanud küsitlusest selgus, et koguni 80% venekeelseid Eesti inimesi on politsei tööga kas väga rahul või üldiselt rahul, kirjutab Eesti Päevaleht.

Samuti selgus uuringust, et ainus erinevus eesti keelt kõnelevate ja vene keelt kõnelevate Eesti elanike suhtumises väljendub selles, kuidas hinnatakse politseinike professionaalsust.
„Keelelise jaotuse põhjal ilmnesid mõningased erinevused vaid politsei tegutsemise tulemuslikkusele ja ametialastele oskustele antud rahulolu hinnangutes: rahulolijate osakaal oli kõrgem eesti keelt kõnelevate isikute seas," kirjutatakse uuringu „Elanike hinnangud Eesti politseile 2008" järeldustes.

Sotsioloog Andrus Saare hinnangul on uuringu tulemused mõnevõrra üllatuslikud. „Venekeelne elanikkond on tegelikult alati hinnanud politseid väga kõrgelt. Kuid samas paneb mind imestama nii järsk tõus ja seepärast on seda muutust väga keeruline seletada," lisas Saar.

Uuringu koostaja, politseiameti teabe ja analüüsi talituse politseivaneminspektori Triin Rannama arvates mõjutasid 2007. aastal venekeelsete inimeste suhtumist politseisse selgelt aprillisündmused, eelmisel aastal suhtumine muutus.

Kõigi uuringu tarvis küsitud politsei töö ja sellega seotud aspektide puhul on Eesti inimeste rahulolu võrreldes 2007. aastaga suurenenud. Kõige kõrgemalt hindasid Eesti inimesed 2008. aastal politsei välist korrektsust (87% oli täiesti rahul või pigem rahul). Politsei tööga oli rahul 79% elanikest.
Veel aasta eest oli sama näitaja oluliselt väiksem - 60,7%. Üldjoontes on Eesti inimesed rahul ka politsei suhtlemisoskusega, politseinike ametialaste oskustega ja nende tegevuse tulemuslikkusega. Nii nagu varasematel aastatelgi, olid elanikud 2008. aastal kõige vähem rahul politsei tegutsemiskiirusega. Vaid 37% küsitluses osalenud inimesi arvas, et politsei töötab piisavalt kiiresti.

Andrus Saare hinnangul on Eesti inimesed jõustruktuuride usku, sest lisaks politseile on viimasel kümnel aastal rahulolu- ja usaldusuuringutes alati suure usaldusväärsusega silma paistnud nii politsei, päästeamet, piirivalve, kaitsevägi ja ka kaitseliit.
„Samas pole see mitte alati nii olnud. Veel 1990-ndate keskpaigas oli politsei reiting suhteliselt madal," lisas Saar.

Tõenäoliselt mõjutab politsei usaldusväärsust Saare hinnangul see, et viimastel aastatel pole inimestele meelde jäänud politseinike osalusel toimunud olulisi asju.
„Inimesed usuvad ikka, et kui midagi juhtub, siis küll politsei meid aitab," lisas Saar.

Politseiameti uuringust selgub, et aasta-aastalt väheneb nende inimeste osakaal, kes kuriteo või mõne süüteo ohvrina teavitavad toimunust ka politseid.

Kui 2005. aastal teatas 81,3% süüteoohvritest politseile neid puudutanud intsidendist, siis 2008. aastal vaevus politseid teavitama 78,2%.

Politsei teavitamise tase erineb ka politseiprefektuuriti. Kui Põhja ja Lääne politseiprefektuuri töömail jätab iga neljas inimene politseile näiteks mõnest vargusest teatamata, siis Ida ja Lõuna politseiprefektuuris jätab politseile informatsiooni edastamata iga viies inimene.

Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri arvates on latentsete kuritegude vähendamiseks kaks võimalust: politsei ja prokuratuur peavad spetsialiseeruma ehk mõned uurijad peaksid tegelema spetsiaalselt nende kuritegude lahendamisega; samuti peaksid inimesed muutma suhtumist latentsetesse kuritegudesse.

„Inimesed peaks aru saama, et kuritegevus on epideemilise iseloomuga ehk väikestest kuritegudest saavad alguse suured kuriteod ja väikesest kahjust saab ükskord suur kahju," lisas Vaher.

Küsitlusuuring „Elanike hinnangud Eesti politseile" tehti OÜ Tartu Klaster abiga 2008. aasta sügisel. Küsitluse üldkogumi moodustasid Eesti 15-74-aastased alalised elanikud. Kokku küsitleti 4634 Eesti elanikku.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines