VEE aseesimehe Nikolai Maspanovi sõnul tõdesid erakonna esindajad kongressi korraldajate ja osalenutega vesteldes, et ka Eesti venekeelses hariduses võib 2007. aastal tekkida Lätiga sarnane olukord.

“Avaldanud toetust kongressi otsustele, väljendasime me lootust, et kui selline olukord peaks tekkima, võime arvestada meie Läti kolleegide kaasabile,” selgitas Maspanov.

Tema väitel pole Läti ja Eesti koolides mitte keegi vastavalt läti ja eesti keele õppimise vastu. “Venekeelsete õpilaste õpetamise vägivaldne muutmine läti- või eestikeelseks kahandaks nende potentsiaali. Seda enam, et säärane sundimine on vastuolus rahvusvaheliste arusaamadega inimõigustest,” väitis Maspanov.

Eestis praegu kehtivate seaduste järgi säilib riiklik venekeelne gümnaasiumiõpe ka pärast 2007. aastat, vastava paranduse kooli ja gümnaasiumi seaduses kinnitas riigikogu 2002. aasta kevadel.

Ühtlasi lisas parlament tookord seadusse punkti, et mitte-eesti kooli või gümnaasiumi arengukavas peavad sisalduma vajalikud ja võimalikud meetmed tema ettevalmistumisel üleminekuks eestikeelsele õppekeelele.

Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse varasema redaktsiooni kohaselt pidi 2007. aastast alates suurenema vene gümnaasiumides eesti keeles õpetatavate ainete hulk.

Lätis jõustusid veebruari lõpus haridusseaduse parandused, mis näevad ette venekeelsete koolide reformi lõpetamist 2007. aastaks. Reform käivitub tänavu 1. septembril õppetöö muutmisega vene koolide kümnendates klassides 60 protsendi ulatuses lätikeelseks.

Lätis kutsus laupäeval venekeelse kooliõppe kaitsjate kongress europarlamenti hindama veel kord EL-i Kopenhaageni kriteeriumide täitmist Lätis ja valmisolekut ühinemiseks EL-iga.