Kõige rohkem on kasvanud eesti- ja venekeelsete inimeste kontaktid õpingu- ja töökaaslaste seas ning sõprade ja sugulaste hulgas, vahendab BNS käesoleva aasta lõimumiskava monitooringut.

Kui 2008. aastal puutusid õpingu- ja töökaaslastest teineteisega lähemalt kokku 53,4 protsenti venekeelsetest ja 40,1 protsenti eestlastest, siis käesolevaks aastaks oli venekeelsete protsent tõusnud 57,8-ni ja eestlaste protsent 43,1-ni.

Veelgi suurem tõus on toimunud eri rahvusest sõprade hulgas. Kui 2008. aastal oli 56,6 protsendil venekeelsetel inimestel ja 51,8 protsendil eestlastest vastavalt venekeelseid või eestlastest sõpru, siis sellel aastal on eestlastest sõpru 62,3 venekeelsetest ja venekeelseid sõpru 66,5 protsendil eestlastest.

2008. aastal oli 21,8 protsendil venekeelsetest eestlastest ja 20,8 protsendil eestlastest venekeelseid sugulasi, käesolevaks aastaks on eestlastest sugulasi 28,5 protsendil venekeelsetest ja venekeelseid sugulasi 27 protsendil eestlastest.

Eestlaste ja Eestis elavate venelaste usaldus Eesti riigi institutsioonide vastu erineb märkimisväärselt ja kohati on erinevused lausa mitmekordsed. Näiteks presidenti usaldab eestlastest 67 protsenti, venelastest aga vaid 14 protsenti, mis on peaaegu viiekordne vahe. Võrreldavad erinevused on ka valitsuse ja riigikogu usalduses, kus eestlastest usaldab neid institutsioone vastavalt 32 ja 18 protsenti, venelastest vaid üheksa ja seitse.

Eesti kodakondsuse saamise soov mittekodanike seas on oluliselt vähenenud. Kui 2005. aastal soovis Eesti kodakondsust tervelt 74 protsenti kodakondsuseta inimestest, siis käesolevaks aastaks on see protsent langenud vaid 33-le. Seejuures ei ole tõusnud Venemaa kodakondsuse soovijate arv. Kodakondsuse saamise väikest soovi saab põhjendada kodakondsuseta isikute viisavaba pääsemisega Venemaale ja vaba liikumisega Schengeni viisaruumis.

Eesti meediakanaleid nagu ETV ja ETV2, Eesti erakanalid ja Raadio 4 jälgivad iga päev vastavalt vaid 11,3, 5,4 ja 20,3 protsenti Eesti venekeelsetest inimestest. Seevastu Venemaa kanaleid PBK ja RTV jälgib iga päev tervelt 71,2 protsenti venekeelsetest inimestest. Seega elab suurem enamus venekeelsetest Eesti inimestest endiselt Venemaa infoväljas ja on kohaliku info osas mõjutatavad Venemaa meedia kaudu.

Tallinna ülikooli ja uuringufirma Saar Poll läbiviidud lõimumiskava monitooring on järjekorras juba viies, varasemalt on uuringuid tehtud aastatel 2000, 2002, 2005 ja 2008. Uuringus osales 1010 inimest vanuses 15 kuni 74 eluaastat.