Eesti-Vene suhted jäid tahaplaanile

Eesti meedia käsitles eelmisel aastal varasemast vähem Eesti-Venemaa suhteid ja Venemaal toimuvat, domineerivaks on tõusnud Tallinna temaatika, selgus värskest uuringust.

Integratsiooni meediamonitooringu tulemusena selgus, et Eesti meedias tõusis mullu domineerivaks Tallinna temaatika, suurenenud oli terrori ja sõja, arstiabi, presidendi ja Eesti poliitika osakaal, oluliselt oli vähenenud aga NATO, energeetika ja Venemaaga seotud uudiste osakaal.

Uuringu üks analüüsija Andres Kõnno OÜ-st Meediamonitooring ütles ajakirjanikele, et presidendi- ja sõjateemade kasv oli põhjendatud presidendivalimiste ja sõja algusega Afganistanis, Venemaa siseuudised aga muutusid vähetähtsamateks pärast Venemaa presidendivalimisi ja Kurski õnnetust.

Uuringu üks läbiviijatest Piia Tammpuu ütles, et integratsiooniprotsessi käsitleti nii eesti- kui ka venekeelses pressis, kõige rohkem päevalehtedes. “Kõige enam integratsiooniteemalisi lugusid ilmus päevalehtedest Postimehes ja Molodjož Estoniis, nädalalehtedest aga Õpetajate Lehes ja Den Za Dnjomis,” ütles ta.

Integratsiooniteemaliste lugude autorid on enamasti oma keele esindajad ning info vahendajad põhiliselt ajakirjanikud.

Peamised teemavaldkonnad integratsioonialastes artiklites olid nii eesti- kui ka venekeelses pressis poliitika ja seadusandlus ning keel ja haridus.

Raadios kajastati integratsiooniteemasid vähem kui kirjutavas pressis, ütles Valeria Jakobson uurimisgrupist.

Teleajakirjanikele soovitas uurimisgrupi liige Olga Peresild pöörata rohkem tähelepanu Ida-Virumaale.

Peamised teemad, mida ajakirjandus möödunud aastal integratsiooniga seoses käsitles, olid Paldiski konflikt, Lasnamäe noortekampade kaklused, saadikukandidaatide keelenõuete tühistamine ja skandaal Tallinna turvalisus- ja integratsiooniameti raha ümber.

Uuringu viis läbi Balti Ajakirjandusuurijate Assotsiatsioon, selle tellis ja rahastas Integratsiooni Sihtasutus.