Eesti-Vene piirilepingud tulevad riigikogus esimesele lugemisele 25. novembril
Komisjonipoolne ettekandja on esimees Sven Mikser. Kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek, et muudatusettepanekuid saab esitada kümne tööpäeva jooksul, teatas riigikogu.
Komisjonis toimus täna kaks hääletust. Eelnõu esimese lugemise kuupäeva 25. novembri poolt oli neli ja vastu kaks komisjoni liiget. Eelnõu esimese lugemise lõpetamise poolt oli samuti neli ja vastu kaks komisjoni liiget.
Mikser avaldas heameelt, et komisjoni enamus toetas piirilepete ratifitseerimise seaduseelnõu saatmist esimesele lugemisele parlamendi täiskogu ette. Ta leidis, et kahepoolselt kokku lepitud riigipiir ja parlamendis ratifitseeritud piirilepped on Eesti huvides. "Teatavasti vajab piirilepete ratifitseerimise seaduseelnõu riigikogu kahekolmandikulist häälteenamust ja ma olen veendunud, et piisav toetus eelnõu seaduseks saamiseks on parlamendis olemas," ütles Mikser.
Komisjoni liige Henn Põlluaas on seisukohal, et Eesti-Vene riigipiiri lepinguid pole vaja, sest see kahjustab Eesti riigi huve ja tema arvates ei tuleks piirilepinguid ratifitseerida.
Siseminister Hanno Pevkur andis komisjonile ülevaate Euroopa Liidu välispiiri väljaehitamisest. Tema sõnul on piiri väljaehitamine pikk protsess, kuid ta avaldas lootust, et Eesti riigi 100 sünnipäevaks on tehnilised rajatised valmis.
Tänaseks on raadatud 71 protsenti ja freesitud 59 protsenti kontrolljoonest. Riigieelarvest on piiri väljaehitamiseks planeeritud tänavu 3,2 miljonit eurot ja järgmiseks aastaks 20 miljonit eurot.
Riigikogu juhatus võttis valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (108 SE) menetlusse 13. oktoobril.
Lepingutega määratakse kindlaks Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir ning piiritletakse nende riikide vahelised Narva jõe ja Soome lahe merealad.
