Eesti valmistub jaanuarist COVID-19 vastu vaktsineerima

 (256)
Valitsuse pressikonvertents
Valitsuse pressikonvertentsFoto: Ilmar Saabas

Sotsiaalminister Tanel Kiik tutvustas tänasel valitsuskabineti nõupidamisel Euroopa Komisjoni ja ravimitootja Moderna COVID-19 vaktsiini eelostulepingut. See on üks seitsmest Euroopa Liidu vaktsiiniportfelli eelostulepingust, millega valitsus eelmisel nädalal ühineda otsustas. Riigiasutused ja tervishoiusüsteem teevad ettevalmistusi, et alustada vaktsineerimist niipea, kui vaktsiinid Eestisse jõuavad. Esimesed vaktsiinid võivad saada EL-i müügiloa aastavahetuseks ja esimesed tarned jõuda Eestisse jaanuaris.

Valitsuse liikmed andsid möödunud nädalal põhimõttelise heakskiidu Eesti ühinemisele kõigi seitsme Euroopa Liidu ühishankes oleva vaktsiinitootja lepinguga. „Valitsus sai ülevaate Euroopa Komisjoni ja Moderna vahel sõlmitavast COVID-19 vaktsiini eelostulepingust. Euroopa Liidu ühine vaktsiiniportfell hajutab riske, kui mõne vaktsiini arendamine, turule tulemine või tootmine peaks takerduma, ja tagab, et vaktsineerimisega saab alustada Eestis samaaegselt teiste Euroopa Liidu riikidega,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Nii riigiasutused kui tervishoiusüsteem teevad ettevalmistusi selleks, et olla valmis COVID-19 vaktsiinide tarneteks juba järgmise aasta alguses ja saaksime alustada vaktsineerimisega esimesel võimalusel.”

Eesti on praeguseks ühinenud ravimitootjate AstraZeneca, Jannsen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTechi, Curevaci ja Moderna lepingutega. Euroopa Liidu ühishankes on Euroopa Komisjonil sõlmitud leping ka vaktsiinitootjaga Sanofi, sellega saab Eesti liituda hiljem. Läbirääkimisi peetakse veel vaktsiinitootjaga Novavax. AstraZeneca lepinguga soetab Eesti COVID-19 vaktsiini u 600 000 inimesele, Jannsen Pharmaceutica NV lepinguga u 300 000 inimesele, Pfizeri/BioNTechi lepinguga u 300 000 inimesele, Curevaci lepinguga u 330 000 inimesele, Moderna lepinguga u 117 000 inimesele.

Seotud lood:

Lepingute kohaselt hakatakse vaktsiine liikmesriikidesse tarnima pärast seda, kui vaktsiin saab Euroopa Liidus müügiloa. Eestil on vaktsiinitootjatega kokkulepe, et vaktsiinid tarnitakse terviseametisse, kus tagatakse vaktsiinide hoiustamiseks vajalikud tingimused (sh eriti madalad temperatuurid ja külmaahela nõuete järgimine). Eesti korraldab vaktsiinide riigisisese laialiveo vaktsineerimispunktidesse jaotuskava alusel, mida praegu koostatakse. Transport tagatakse selliselt, et vaktsineerimispunktides ei ole vaja luua tavapärasest erinevaid hoiutingimusi. Ka kõige pretensioonikamad vaktsiinid säilivad viis päeva tavatingimustel.

„Vaktsiinid hakkavad Eestisse saabuma järk-järgult mitme kvartali jooksul. Oleme juba suve algul kaardistanud riskirühmad, kellele soovime võimaldada vaktsineerimist esmajärjekorras,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Need on ennekõike tervishoiu- ja hoolekandetöötajad, tervishoiuasutustes töötavad inimesed, hoolekandeasutuste elanikud, vanemaealised ja teatud krooniliste haigustega inimesed, elutähtsate teenuste osutajad. COVID-19 riskirühmas on Eestis veidi enam kui 300 000 inimest. Seejärel on kavas võimaldada vaktsineerimist kõigile Eesti elanikele, kes seda soovivad.”

Vaktsiinide hoiustamiseks vajalikud tingimused tagatakse terviseametis. Juba tehakse ettevalmistusi vaktsiinide hoiustamiseks, vaktsineerimispunktidesse transpordiks ja vaktsineerimise korraldamiseks (sh vaktsineerijate koolitamiseks). „Vaktsineerimise korraldamiseks on esmajärjekorras kavas kasutada juba toimivaid süsteeme – haiglad, hooldekodud, perearstikeskused,” lisas minister Kiik.

Pfizer ja BioNTech taotlevad Euroopa ravimiametilt tingimuslikku müügiluba COVID-19 vaktsiinile BNT162b2. Kui esitatud andmed tõendavad üheselt ja põhjapanevalt vaktsiini kvaliteeti, ohutust ja tõhusust, annab Euroopa ravimiameti inimravimite komitee vaktsiinile hinnangu 29. detsembriks planeeritud erakorralisel koosolekul. See tähtaeg võib andmete hindamise käigus siiski muutuda ja Euroopa ravimiamet annab sellest teada.

Moderna Biotech Spain on esitanud Euroopa ravimiametile taotluse, et saada tingimuslik müügiluba Moderna COVID-19 vaktsiinile (mRNA-1273). Eelmainitud tingimuste täitmise korral annab Euroopa ravimiameti inimravimite komitee vaktsiinile hinnangu 12. jaanuariks planeeritud erakorralisel koosolekul. See tähtaeg võib samuti muutuda.

COVID-19 vaktsiini hankimise ja Eesti elanikele vaktsineerimise võimaldamise peamised eesmärgid on kaitsta enim haavatavaid inimrühmi ehk riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle jaoks võib haigus osutuda eriti ohtlikuks; kaitsta elutähtsaid teenuseid osutavaid töötajad, et kindlustada ühiskonna normaalne toimimine; vähendada COVID-19 põhjustatud surmajuhtumite arvu ning anda võimalus vaktsineerida ka neile Eesti elanikele, kes ei kuulu vaktsineerimise sihtrühma, kuid soovivad ennast koroonaviiruse vastu vaktsineerida.