Eesti valmistub infolahinguks Venemaaga
Rahvastikuministri sõnul on eriti Venemaa poolt muutunud üha intensiivsemaks Eesti lähiajaloo sihilikult vales valguses kajastamine.
“Nii näiteks lähtuvad Eesti-alased materjalid Vene välisministeeriumi kodulehekülgedel endiselt kontseptsioonist, et Eesti ühinemine Nõukogude Liiduga oli Eesti poolt vabatahtlik,” märgib Rummo.
Samuti on Vene välisministeeriumi töötajad oma esinemistes mitmesugustel rahvusvahelistel foorumitel viimasel ajal esitanud jõuliselt väiteid, et Eesti ees vabandamine okupatsiooni eest polevat vajalik, sõnab Rummo.
Venemaa ei ole samas ainus Eesti ajaloo väärtõlgendaja. Rummo sõnul on õnnestunud vahel ka mõnede rahvusvaheliste organisatsioonide ja ajakirjandusväljaannete katsed kujutada eestlasi natsimeelse rahvana ning Eestit kui profašistlikku ja muulasi diskrimineerivat riiki.
“Seda omakorda toetavad Vene välisministeeriumi levitatavad tendentslikud materjalid eestlaste osaluse kohta Waffen-SSis,” nentib ta.
Välisministeeriumi pressiesindaja Ehtel Halliste ütleb, et välisministeerium jälgib regulaarselt välismeediat ning vigade esinemisel teeb parandusi. Samuti tegelevad Eesti diplomaadid kogu aeg oma maa tutvustamisega ning selgitavad olukorda riigis, see töö on suunatud muu hulgas ka desinformatsiooni ärahoidmisele.
Halliste sõnul on välisministeeriumi koduleheküljel olemas infolehed, mis käsitlevad siinset lähiajalugu, sealhulgas ka Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt.
Kohe pärast valmimist või uuendamist saadetakse infolehed operatiivselt välisajakirjanikele, teiste riikide välisesinduste töötajatele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja Eesti-huvilistele välismaal.
Välisministeerium on Halliste kinnitusel oma igapäevases retoorikas korduvalt öelnud, et Eesti eeldab ja ootab, et Venemaa tunnistaks mineviku ülekohut.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson tunnistab, et Eesti ja Venemaa vahelised suhted on normaalsetest kahe naaberriigi vahelistest suhetest kaugel. “Kui propaganda- ja infovälju silmas pidada, on Venemaa olnud peaaegu aasta aktiivses rünnakupositsioonis,” ütles ta. Mihkelsoni sõnul on vajalik Eesti töötamine selgitustöö nimel, et meie ajalugu oleks nii sisemaiselt kui välismaiselt mõistetav.
“Rahvusvaheliselt on kommunismi kuriteodki ju hukka mõistmata. Tihtipeale pole selge, mis meiega on juhtunud, ning Vene propaganda kasutab seda küllalt oskuslikult ära,” räägib Mihkelson.
“Meie kui väikeriigi jaoks on oluline, et võimalikult kiiresti kujuneks välja Euroopa Liidu ühine välispoliitika Venemaa suhtes,” lisab Riigikogu väliskomisjoni esimees.
Paul-Eerik Rummo hinnangul aitab Eesti kohta levitatavat valeinfot neutraliseerida, kui alati on olemas mitmekeelsed kompaktsed ülevaated okupatsioonivõimude kuritegudest Eestis, riikluse ajaloost, uuema ajaloo sõlmpunktidest, praegusest seadustikust ning edukast praktikast inimõiguste kaitsel, rahvusvähemuste toetamises ja integratsioonis.
Samuti peaksid Eesti esindajad rahvusvahelistes kogudes olema alati valmis väärinformatsioonile kiiresti reageerima.
