„Oleme Eestis esimese viie nädalaga teinud enam kui 40 000 vaktsineerimist ligi 30 000 inimesele. Ootus vaktsineerimisega kiiremini edasi liikuda on suur, kuid seda on piiranud Eestisse jõudnud vaktsiinikogused ja ebakindlus tulevaste tarnete osas,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Vaktsiinitootja Novavax eelostulepinguga on Eestile ette nähtud 293 084 doosi vaktsiini 146 542 inimesele ja Valneva eelostulepinguga 88 000 vaktsiinidoosi 44 000 inimesele. Lisaks toetati Pfizerilt veel 100 000 doosi ostmist, millega saaks vaktsineerida 50 000 inimest.

Euroopa Komisjon sõlmis Pfizer/BioNTech põhilepingu novembris, millest Eesti taotles põhikogusena 603 876 ja lisakogusena 100 000 doosi vaktsiini. Praegu peab Euroopa Komisjon Pfizeriga läbirääkimisi lisadooside soetamiseks.

Euroopa Liidu ühises vaktsiiniportfellis on kokku kaheksa vaktsiinitootja (Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV ja CureVac, Sanofi, Novavax, Valneva) vaktsiinid. Eesti on seni ühinenud koroonavaktsiini ühishankes viie eelostulepinguga: Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV ja CureVac. Koos Euroopa Liidu ühisesse vaktsiiniportfelli lisandunud Valneva lepinguga on Eestil võimalik kokku soetada 4 558 810 doosi vaktsiini 2 429 405 inimese jaoks.

Enamik vaktsiinitootjatega sõlmitavaid lepinguid sisaldavad liikmesriikidele vaktsiinide ostmise kohustust. Ostukohustusega lepingute sõlmimisele eelnevalt on riigil võimalik lepingust loobuda viie tööpäeva jooksul teavituse saamisest. Kui riik ei teavita loobumisest, siis loetakse, et ta on andnud Euroopa Komisjonile volituse lepingu sõlmimiseks.

Kui osalevad riigid ei lepi eelostulepingu sõlmimise järgselt kokku muud jaotust, siis vaktsiinidoosid jaotatakse proportsionaalselt eelostulepingus osalevate riikide elanike arvule. Eesti osakaaluks on sellisel juhul 0,3% lepingus ette nähtud kogumahust. Vaktsiinide hind ja lepingute maksumus on konfidentsiaalne.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.