Eesti valitsus on Estoniale sukeldumise vastu

 (81)
Üks tuukritest
"Eesti valitsuse seisukoht on olnud ühene: ei uuele tuukriekspeditsioonile," ütles valitsuse pressiesindaja Priit Põiklik esmaspäeval BNS-ile.

Ta lisas, et Eesti on ühinenud Estonia hukupaiga puutumatuks tunnistanud rahvusvahelise leppega ega ole selle kokkuleppe põhimõtetest taganenud.

Arutelu uue ametliku tuukriekspeditsiooni üle vallandus möödunud reedel, kui Estonia vrakile sukeldumisi korraldanud Ameerika Ühendriikide multimiljonär Gregg Bemis teatas ajakirjanikele, et vraki ümber on hukkunute säilmeid ja laevakeres võib olla auk.

Rootsis Estonia-küsimuse eest vastutav minister Mona Sahlin teatas seepeale, et Rootsi valitsus nõustub arutama Estonia vraki ümber lebavate surnukehade ülestoomist, kui sukeldumisekspeditsiooni juhtinud Bemis tõestab videolintidega laeva ümbruses olevate inimsäilmete olemasolu.

"Varasemates uuringutes polnud mingit teavet Estonia ohvrite lebamise kohta väljaspool laeva," ütles Sahlin Rootsi ajakirjanikele.

Sahlini sõnul peaks otsuse tegemiseks nägema kõiki Bemise ekspeditsiooni videokaadreid.

"Praegu oleks vale öelda karmilt ei laipade ülestõstmisele," ütles Sahlin Rootsi päevalehele Aftonbladet.

Eelmisel teisipäeval vrakile sukeldumised lõpetanud ameerika miljonäri Bemise väitel on videolindil selgelt näha merepõhjas lebavad 6-8 inimese säilmed.

Tuukriekspeditsiooni korraldanud Bemise sõnul leidsid tuukrid Estonia vrakis ka "augu või augutaolise koha".

Rahvusvahelise uurimiskomisjoni ametlik aruanne väidab laevahuku põhjuseks aluse konstruktsioonivea, tormise ilma ja liiga suure kiiruse.

Läänemere rahuaja suurimas katastroofis 1994. aasta 28. septembril hukkus 852 inimest 17 eri maalt.

Hukkunutest olid 501 Rootsi, 280 Eesti, 22 Läti, 12 Venemaa ning kümme Soome kodakondsusega.

Laevalt päästeti 137 inimest. Leiti 95 surnukeha. Endiselt on kadunud 757 inimese surnukehad, neist suurem osa arvatakse olevat vraki sisemuses.