Samuti tunti muret keeleõppe kõikuva kvaliteedi, aga ka keelepraktika ning keelekursuste ebapiisava kättesaadavuse osas, eriti just väljaspool Tallinna ja Tartut. Nii uusimmigrandid kui venekeelse elanikkonna esindajad rääkisid eestlaste tõrjuvast hoiakust välismaalaste suhtes.

Sarnaselt varasematele uuringutele pidasid nii vene- kui inglisekeelsed aruteludes osalenud välismaalased oluliseks Eesti õigusaktide kättesaadavust neile arusaadavas keeles. „Selle taustal on kahju, et eile riigikogu täiskogus ei jõudnud õigusaktide vene keelde tõlkimise korraldamise ettepanek peale vaid 40-minutilist arutelu esimesest lugemisest kaugemalegi,“ viitavad analüütikud.

Aruanne toob muuhulgas välja, et välismaalaste ootused bürokraatia vähenemiseks on suured ja selles osas olevat nende hinnangul arenguruumi ka kodakondsus- ja migratsioonibüroodel.

Korraldajate sõnul toimus arutlustel konstruktiivne, elav ja enamasti positiivselt meelestatud arutelu, mille põhirõhk oli lahenduste leidmisel. „Ei tasu arvata, et see osa elanikkonnast on äärmuslik või ülikriitiline,“ ütles arutelude üks eestvedajaid Praxise analüütik Maiu Uus.

„Lõimumisvaldkonnas on jätkuvalt üleval palju erinevaid väljakutseid ning vaid ühte olulisemat probleemi või ettepanekut ei saagi esile tõsta," leidis Uus. „Olulisema tulemusena saime kinnitust, et lõimumine on jagatud vastutus ning uue strateegia edu sõltub erinevate ministeeriumide ja ametiasutuste omavahelise koostöö sujuvusest," ütles ta.

Kokku panustasid aruteludesse ligi 170 Eestis elavat teise riigi või määratlemata kodakondsusega kodanikku. Lõimumisarutelude eesmärk oli Eestis elavaid välisriigi kodanikke otsustusprotsessidesse kaasata ning koguda neilt ettepanekuid riikliku arengukava Lõimuv Eesti 2020 ja selle rakendusplaani koostamisse.