Eesti Vähiliidu koduleheküljel on rinnavähi alamlehel välja toodud, et rinnavähk võib tekkida näiteks naise rollide konfliktsuse tõttu.

“Mitmete raamatute väitel viitab rinnavähk, mida mõnikord nimetatakse ka naissoo haavaks, naise rollide konfliktile: ihalusobjekt ja hoolitsev ema, enesekehtestaja ja vastuvõtja,” seisab kodulehel. Lisaks võib rinnavähk olla seotud ka abikaasa, perekonna, lähedaste inimeste ja lapsega. "Olenevalt sellest, kummas rinnas haigus välja lööb, võib see olla seotud abikaasa, perekonna ja teiste lähedaste inimestega (paremakäelistel parem rind), lapse või sisemise lapsega (vasak rind)," on vähiliidu kodulehel.
Kuvatõmmis Vähiliidu kodulehelt.

Ida-Tallinna keskhaigla onkoloogiakeskuse juhataja Kristiina Ojamaa märkis, et emotsioonide seosest vähkkasvajaga pole tõendeid.

Kuvatõmmis Vähiliidu kodulehelt.

"Rinnavähi riskifaktorid on pigem loetletud sellel väitest kodulehel allpool: liigne alkohol, liigne kehakaal, hormonaalsete ravimite tarvitamine (hormoonasendusravi postmenopausaalses eas ja suukaudsed rasedusvastased ravimid fertiilses eas), lastetus või hilises eas esimese lapse sünnitamine. Emotsioonide kohta ei ole mingeid tõenduspõhiseid andmeid," tõdes Ojamaa. Ta lisas, et alates 2010. aastast on Eestis diagnoositud üle 700 vähi esmasjuhu, mitte üle 800, nagu väidetakse kodulehel.

MTÜ Eesti Vähiliidu projektijuht Vivian Vulp selgitas, et veebilehe sisu kirjutavad paljud vabatahtlikud. "Aga ei ole nii, et me kõik paneme üles, ikka vaatame üle," ütles Vulp. "Vähk on väga keeruline haigus ja kõiki selle haiguse külgi pole teadus veel suutnud tõestada," rääkis ta. Vulp nentis, et väited selle kohta, nagu oleks vähk emotsioonidega seotud, polegi tõestatavad, kuid sellekohane tekst peaks tema hinnangul siiski kodulehel rippuma.

Vähiliidu kodulehte rahastasid majandusaasta aruannete põhjal vähemalt 2016. ja 2017. aastal Tervise Arengu Instituut, mis on valitsuse asutatud teadus- ja arendusasutus.

Eesti Vähiliidu põhikirja kohaselt on liidu eesmärgiks vähktõve vältimiseks ja varajase diagnoosimise tõhustamiseks vajaliku teabe levitamine elanikkonnale.