Eesti vägivallatsejad maailma ajakirjanduses

Eesti koolitüdruk kirjeldab enam kui 50 riigis levivas ja nelja keelde tõlgitud Itaalia ajakirjas, kuidas klassikaaslased tarvitasid tema kallal aastaid vaimset ja füüsilist vägivalda, mille tagajärjel ta sattus isegi haiglasse.

14-aastane Tartu tütarlaps räägib ajakirjas oma õige nime all koolivägivallast, kirjutas Postimees, kes tüdruku huvide kaitseks tema ega ajakirja nime ei avalda.

Tüdruk kurtis, et oli vägivalla tõttu sunnitud mitu korda kooli vahetama, ent abi pole kelleltki saanud.

“Pöördusin õpetajate poole, aga nad korrutasid mulle, et poistel on oma ea tõttu raske staadium, see läheb paari aasta pärast mööda,” rääkis praegu ühes põhikoolis õppiv tüdruk ajakirjale.

Tüdrukuga rääkinud itaalia ajakirjanik sai tema juhtumist kuulda Eestis meditsiiniseminaril osaledes. Ajakirjanik sõlmis tüdrukuga kokkuleppe, et Eestis tema fotot ega intervjuud ei avaldata. “Ta oli üsna meeleldi nõus oma läbielamistest rääkima, arvates, et see võib kedagi aidata,” rääkis itaallane Postimehele.

Haridus- ja teadusminister Toivo Maimets ei pea eesti tütarlapse loo rahvusvahelisse pressi jõudmist juhuseks.

“Midagi see meie olukorra kohta ikka näitab,” nentis koolivägivalla vastu võitlemise oma südameasjaks võtnud Maimets. “Uuringute põhjal on peaaegu pooled Eesti õpilastest koolivägivalda kogenud ning selle järgi on olukord ikka piisavalt hull. Isegi kolm korda väiksem arv oleks liiga suur.”

Tallinna laste tugikeskuse psühholoogi Anni Vaheri sõnul on uue õppeaasta esimesed nädalad toonud ka nende majja mitu koolivägivallaga kimpus olevat last. “Tegemist oli vaimse vägivalla juhtumitega, mis on juba pikka aega kestnud,” kostis Vaher.

Tartu laste tugikeskusesse pole koolivägivalla all kannatavad lapsed septembris veel pöördunud, küll aga on abi otsitud näiteks koolihirmu ja ärevuse vastu.

Keskuse psühholoogi Lemme Haldre kogemuste põhjal esineb koolivägivalda enim esimese õppeveerandi lõpus ning kevadel, kui lapsed on pikast kooliaastast väsinud ja närviliseks muutunud.

“Koolivägivalda esineb igas riigis, aga mujal on sellega ka aktiivselt tegeldud,” tõdes Haldre. “Meil on see tegevus passiivne olnud, koolides levis arvamus, et vägivald on ja jääb, sellest vaadati mööda. Aga et probleem on nüüd ministri ja õiguskantsleri tasemel üles tõstetud, sunnib see ka koole asjale rohkem mõtlema.”

Koolivägivallaga võitlemiseks on haridus- ja teadusministeeriumis kooskõlastusringil seaduseelnõu, mille kohaselt võib koolides moodustada eraldi klasse käitumisraskustega lastele mitte alates seitsmendast klassist, nagu kehtiv seadus ette näeb, vaid juba neljandast klassist.

Eelnõus määratakse põhikooli klasside maksimaalseks õpilaste arvuks 24 ning muudetakse kohustuslikuks õpetaja-õpilase iga-aastane arenguvestlus.

Ministeeriumis on valmimas ka reeglistik, mis annab koolijuhtidele kindlad juhised vägivallajuhtumite käsitlemiseks.

Toivo Maimetsa sõnul peaksid mõlemad dokumendid valmima veel sel sügisel.

Samuti esitas minister 1. septembril üleskutse anda teada inimestest või ühendustest, kes on omaalgatuslikult koolivägivalla vastu astunud. Tänaseks on selleks puhuks avatud meiliaadressile saabunud paarkümmend kirja, milles on esile tõstetud erinevaid vägivalla ohjeldamise võimalusi.