Mälestusüritused toimuvad aktsiooni „Süüta küünal“ raames, mis on Ülemaailmse Ukrainlaste Kongressi poolt algatatud käesoleva aasta juunis; sarnased üritused toimuvad ukraina diasporaa poolt paljudes riikides üle maailma.

Ukraina endine president Viktor Juštšenko nimetas Ukraina Golodomori suurimaks tragöödiaks ukraina rahva ajaloos ning üheks traagilisemaks leheküljeks kogu inimkonna ajaloos. Näljahäda tõttu, mis haaras aastatel 1932-1933 Ukraina viljarikkad ida-, kesk- ja lõuna oblastid, hukkus erinevatel hinnangutel 7 kuni 10 miljonit inimest. 1932. ja 1933. aasta aastavahetuse talvel hukkus näljast löödud alal kuni pool elanikkonda, mil iga päev suri kuni 25 000 inimest.

Spetsialistid on tõendanud, et nälg oli põhjendatud mitte looduslike asjaolude tõttu, vaid kunstlikult ja ettekavatsetult esile kutsutud totalitaarse stalinliku režiimi poolt. Täitmaks krediidikohustusi Lääne riikide ees (mis olid võetud NSVL hüppelise industrialiseerimise jaoks) olid Ukrainast välja veetud kõik viljavarud; muu toidukaup, sealhulgas lihatooted, mis kõik viidi Nõukogude Liidu tööstuskeskustesse. Näljaterror oli valdavalt suunatud talupoegade vastu ja toimus kogu toidu äravõtmise teel külaelanikelt ning näljast löödud alade totaalse blokaadi teel.

1988. aastal USA Kongress ja 1989. aastal Rahvusvaheline juriidiline komisjon kvalifitseeris Ukraina Golodomori kui genotsiidi, säärased avaldused olid ka vastu võetud mitme teise riigi parlamendid, mille seas oli ka Eesti Vabariik – Riigikogu kinnitas Golodomori avalduse 1993. aastal. ÜRO on nimetanud Golodomori ukraina rahva suurimaks tragöödiaks.

Iga aasta viib Eesti Ukrainlaste Kongress läbi aktsioone Golodomori ohvrite mälestamiseks, sealhulgas Tallinnas ja paljudes teistes Eesti linnades toimusid temaatilised foto- ja arhiivimaterjalide näitused, toimusid mälestusõhtud. Tänagi pöördub Ukrainlaste kongress eetimaalaste poole toetada ukraina rahvas tema leinas ning süüdata 27. septembril küünla Golodomori miljonite ohvrite mälestamiseks.