Eesti ühineb lapsi seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest kaitsva konventsiooniga
„Laste seksuaalne ärakasutamine on üks raskemaid kuritegusid, kuna on suunatud täiesti kaitsetute väikeste inimeste vastu. Kuna sellised kuriteod, eriti lastepornoga seotud süüteod, on tihti ka rahvusvahelise mõõtmega ja piiriülesed, siis anname Lanzarote konventsiooniga ühinemisega rahvusvahelisele üldsusele selge sõnumi, et kaitseme oma lapsi selliste asjade eest ka juhul, kui need kuriteod ei jää vaid Eesti piiresse,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.
„Kuigi Eesti õigus vastab juba praegu konventsiooni nõuetele, siis on siiski tegemist märgilise sündmusega ka teiste riikide jaoks ja meie soov on ratifitseerida konventsioon Eesti Euroopa Nõukogu eesistumise jooksul,“ lisas minister.
Konventsiooni nurgakivid on seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise ennetamine, seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise ohvriks langenud laste õiguste kaitse tagamine ning lapse seksuaalse ärakasutamise ja väärkohtlemise vastases võitluses riigisisese ja rahvusvahelise koostöö edendamine.
Tegemist on olulise tähtsusega dokumendiga lastevastase seksuaalkuritegevuse vastu võitlemisel, lapsesõbraliku menetluspraktika ühtlustamisel ning sotsiaalteenuste kvaliteedi ja mõjususe parandamisel. Konventsiooni läbivaks põhimõtteks laste kaitsmisel on erinevate valdkondade integreeritus, mistõttu nõuab konventsiooni sätetele vastamine jätkuvaid pingutusi nii sotsiaal-, tervise-, haridus- kui õiguskaitsevaldkonnalt.
Lanzarote konventsioon avati allakirjutamiseks 25. oktoobril 2007 ning jõustus rahvusvaheliselt 1. juulil 2010. Eesti kirjutas konventsioonile alla 17. septembril 2008. Konventsiooni ratifitseerimise eest vastutav ministeerium on justiitsministeerium. Samas on konventsiooniga ettenähtud teenuste ja meetmete arendamisel väga sisuline osa ka teistel ministeeriumitel, eeskätt sotsiaal- ja siseministeeriumil.
Lanzarote konventsiooni karistusõiguslikud normid on juba Eesti õigusega kooskõlas. Konventsiooni ratifitseerimiseks vajalikud tegevused on kirjas laste ja perede arengukavas aastateks 2012–2020 ning vägivalla ennetamise strateegias aastateks 2015–2020. Eelnõu on seotud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga aastateks 2015–2019, mis toob kriminaalpoliitilise prioriteedina välja alaealistega seotud ja nende vastu suunatud kuritegude, eelkõige seksuaalkuritegevuse vastase võitluse.
Eesti on ühtlasi 18. maist kuni 22. novembrini 2016 Euroopa Nõukogu (EN) ministrite komitee eesistuja, mil Eesti välisminister on organisatsiooni poliitiliseks juhiks. Eesti liitus 27. liikmesriigina Euroopa Nõukoguga 14. mail 1993. ENi kuulub 47 liikmesriiki, kes juhivad kordamööda kuue kuu kaupa ministrite komiteed. Laste õiguste kaitse, sealhulgas võitlus laste seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise vastu, on üks Eesti prioriteetidest Euroopa Nõukogu eesistumisel.
