Eesti tulemused on PISA uuringus oluliselt paremad kui Lätil ja Leedul. Miks on see nii?

 (58)
Pagulaste eesti keele tund TLÜ-s
Foto on illustratiivneFoto: Tiit Blaat

Kui Eesti on PISA uuringus alati saavutanud väga häid tulemusi ning oli seal aastal eespool ka Soomes, siis naaberriik Läti ja Leedu on jätkuvalt oma tulemustega neljandas kümnes.

Eesti oli üldtabelis Singapuri ja Jaapani järel kolmas, Läti kohaks oli 31 ja Leedul 36. Nende vahele jäid Venemaa, Luksemburg, Itaalia ja Ungari. Miks on see nii, et analoogse stardiplatvormi ja kultuuriliste sarnasustega riikide tulemused nii palju erinevad?

Sihtasutuse Innove peaspetsialisti Gunda Tire sõnul on sellel mitmeid põhjuseid. Eesti eeskujuks erinevalt lõunanaabritest olnud alati Soome ning samas on Lätis ja Leedus haridussüsteem hierarhilisem kui meil. Seetõttu on sealsete koolide taseme vahel suuremad erinevused. Lisaks pole teistes Balti riikides meedia tähelepani uuringule nii suur kui Eestis ning ka üleüldine suhtumine teine - koolid pole alati nõus osalema.

"Võime eeldada, et nõukogu ajast meil on üsna sarnane stardiplatvorm. Ka kultuurilised ja ajaloolised asjaolud on meil naaberriikidega üsna sarnased. Kuid alates taasiseseisvumisajast on areng toimunud igal ühel üsna omal viisil. Eesti on pidevalt jälginud Soome arenguid. Soome televisiooni vaadati ju isegi nõukogude ajal. Seega Eestis võib olla kooli autonoomia paremal järjel kui lõunanaabritel," selgitas Tire.

Seotud lood:

Lätis ja Leedus on Tire sõnul haridussüsteem hierarhilisem - kõik ühtluskooli printsiibid ja toetused on Eestis tugevamad. Lätis ei ole kõigile tasuta koolilõunat, õpetajate palk on madalam, pidevalt toimuvad streigid. Koolidevahelised erinevused suured.

"Lätis ja Leedus on PISA tulemused palju vähemal määral meedia tähelepanu keskel. Suhtumine on veidi teine ka uuringu läbiviimise suhtes: koolid ei ole alati nõus osalema, võtavad seda kui lisakoormust. Eesti eelis on see, et me nii palju sellest räägime ning haridusteemad on pidevalt tähelepanu keskmes," lisas Tire.

Eile valikustatud 2015.aasta PISA uuringu tulemused näitasid, et Eesti õpilaste tase on veelgi tõusnud, maailma 15-aastaste õpilaste võrdluses tõusti kuuendalt kohalt kolmandale.

Loodusteadustes said kõige paremad tulemused Singapuri õpilased. Neile järgnes Jaapan ning kolmas oli Eesti keskmise tulemusega 534 punkti (OECD keskmine on 493). Soome oli neljas ja Kanada viies.

2012. aastal Eestist parema tulemuse saanud soomlased on kaotanud punkte nii loodusteadustes kui ka matemaatikas. Matemaatikaalaste teadmistega jagavad Eesti noored Euroopas Šveitsiga teist kohta ning maailmas on üheksandal kohal. Pea 90 protsenti Eesti noortest on vähemalt matemaatika baasteadmistega, millega kuulume parima viie riigi hulka.