Välisminister Urmas Reinsalu sõnul peavad keemiarelvade kasutamisele järgnema tõsised tagajärjed. „Need, kes selle rünnaku eest vastutavad, peavad saama karistatud. Vajalik on sõltumatu rahvusvaheline uurimine, kuhu oleksid kaasatud Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni eksperdid,“ sõnas Reinsalu ja kutsus Venemaad üles tegema koostööd.

Oma sõnavõtus viitas Eesti ka Skripalide juhtumile 2018. aastal, mida samuti Julgeolekunõukogus arutati. „Kahjuks ei ole see esimene kord, kui Novitšokki kasutatakse isikute vastu, keda Venemaa näeb vaenlastena,“ ütles Eesti alaline esindaja ÜRO juures Sven Jürgenson.

Kohtumisel mõistsid ka mitmed teised Julgeolekunõukogu liikmed Navalnõiga juhtunu hukka.

Julgeolekunõukogu kohtumisel, mis keskendus resolutsiooni 2118 (2013) täitmisele seoses keemiarelvade kasutamisega Süürias, kritiseeris Eesti ühtlasi ka Venemaa korduvaid katseid seada küsimuse alla Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni pädevust. Sõltumatute uuringutega on tõendanud seitset juhtumit, kus Süüria režiim kasutas rahva vastu keemiarelvi.