Eesti toetab Ukrainat 100 000 euroga
Välisminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on sisepõgenike arv Ida-Ukrainas suurenenenud julgeolekuolukorra halvenemise tõttu.
"Ukrainas on üle poole miljoni sisepõgeniku," ütles ta. “Peame panustama sisepõgenike olukorra leevendamisse ning tagama neile ligipääsu puhtale veele, haridusele, arstiabile ja muule eluks vajalikule,” lisas Pentus-Rosimannus.
WHO juhib Ukrainas humanitaarabitegevusi tervishoiu valdkonnas. Osade haiguste ravi (tuberkuloos, kroonilised haigused, diabeet, neerupuudulikkus) ning vaktsineerimisprogrammid on seoses ravimite ja meditsiinitarvikute puudusega üksnes osaliselt tagatud. Suurenenud vajadus raviteenuste ja -vahendite järele on nii konfliktipiirkonnas kui ka sisepõgenikke teenindavates piirkondades. Lisaks on koostöös Ukraina Punase Ristiga, tervishoiuministeeriumiga ning kohalike ametkondade ja raviasutustega WHOl plaanis Ida-Ukrainasse luua mobiilseid meditsiinilisi üksusi ehk ajutisi tervisepunkte.
ÜRO lastefond UNICEF juhib Ukrainas humanitaarabitegevusi hariduse ning vee ja sanitatsiooni valdkonnas. Peamiseks eesmärgiks on kaasa aidata laste haridustee jätkamisele. Suur vajadus on ka hügieenitarvete ja desinfektsioonivahendite järele. Osades piirkondades on vajadus tagada kiiremas korras regulaarne juurdepääs kvaliteetsele joogiveele.
Eesti soovib antud eraldistega toetada WHO ja UNICEFi humanitaarabitegevusi Ukrainas, mis aitavad kaasa kannatanute ja kodudest lahkuma sunnitud inimeste abistamisele nende igapäevaeluks vajaliku tagamisel. Kokku on välisministeerium sel aastal Ukrainat toetanud ligi miljoni euro eest.
