2011. aasta kevadel alguse saanud Süüria relvakonfliktist tingitud humanitaarkriis on kasvanud tänapäeva üheks suuremaks ja laiaulatuslikumaks piirkondlikuks humanitaarkatastroofiks.

Kuigi ametliku statistika järgi ei ole lastehalvatust Süürias esinenud juba 1999. aastast, leidis 2013. aasta oktoobris WHO poolt kinnitust haiguse taaslevik. Novembri lõpu seisuga oli registreeritud haigusjuhte Süürias 17. Seoses akuutse humanitaarkriisiga on regioonis väga kõrge polioviiruse massilise leviku oht ning sellest tulenevalt on WHO ja UNICEF alustanud koostöös mitmete teiste abiorganisatsioonidega laiaulatusliku laste vaktsineerimiskampaaniaga.

Süürias, Jordaanias, Liibanonis, Iraagis, Türgis, Egiptuses ja Palestiinas läbiviidava polioviiruse vaktsineerimiskampaania käigus on haiguse leviku ärahoidmiseks vajalik vaktsineerida 22 miljonit alla 5-aastast last. Välisministeerium toetab Maailma Terviseorganisatsiooni vaktsineerimisprogrammi lastehalvatuse tõkestamiseks 100 000 euroga.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on äärmiselt oluline lõpetada Süüria kodusõda, mis on mõjutanud Süüria-siseselt vähemalt 9,3 miljonit inimest. „Sisepõgenike arv on kasvanud 6,5 miljonile ning pagulaste arv naaberriikides on tõusnud juba peaaegu 2,3 miljonile, kellest enamik on Liibanonis, Jordaanias ja Türgis,“ märkis Paet. „Tuleb jätkata surve avaldamist rahvusvahelise humanitaarabi ja humanitaarabitöötajate ligipääsu võimaldamiseks Süüria aladel ning toetada Süüria pagulasi vastuvõtvaid naaberriike,“ lisas ta.

Kokku on Eesti panustanud Süüria humanitaarkriisi leevendamiseks viimasel kahel aastal ligi 900 000 eurot.