Kuigi Eesti artikkel 4 jõustamist ei algatanud, on Läti ja Leedu initsiatiivil meie toetus. "Eesti on toetanud artikkel 4 raames arutelu NATO tänases nõukogus. Seega on Eesti seda arutelu toetades toiminud täpselt nii kui Leedu ja paljud teised NATO liikmesriigid. On väga oluline, et Põhja-Atlandi nõukogu täna koguneb," ütles ministeeriumi pressiesindaja Minna-Liina Lind.
Läti ja Leedu on ühtedena esimestest teatanud, et on palunud NATO lepingu artikkel 4 alusel "konsultatsioonide alustamist reaalse ohu tõttu [mõnele] liikmesriigile". Arutelu ajendiks on pöördelised sündmused Ukrainas ja Krimmis, viimaste teadete kohaselt on Ukrainas välja kuulutatud üldmobilisatsioon reageerimaks Vene sõjaväe tegevusele Krimmis, mida USA välisminister on juba nimetanud invasiooniks ja okupatsiooniks.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti väga mures pingete süvenemise pärast Ukrainas. "Vene parlamendi otsus lubada kasutada vägesid Ukrainas on selge oht Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele," ütles ta.
Paeti sõnul tuleb Vene sõjalised ähvardused ja tegevused Ukraina vastu peatada. "Krimmis ja ka teistes riigi piirkondades tuleb osapooltel teha kõik selleks, et konflikti areng peatuks ning asuda pingeid vähendama. Samuti tuleb Euroopa Liidul ja OSCE-l Ukraina pingelistesse piirkondadesse saata vaatlejad," lisas ta.
Eesti peab oluliseks Euroopa Liidu, NATO ja OSCE erakorraliste kohtumiste kiiret kokkukutsumist Ukraina kriisi ja toimunud rahvusvahelise õiguse rikkumiste aruteluks.
