Vihjeid käimasolevale tankide soetamise protsessile oli veel. Kui üks lugeja küsis, miks ei pea Eesti praegu Saksamaaga läbirääkimisi sealt tankide ja suurtükkide ostmiseks, vastas Laar järgnevalt. "Ei reeda sellega riigisaladust, kui ütlen, et tegeleme praegu sama küsimusega ühe teise maaga."

Delfi küsis selle peale kaitseministrilt, mida, kelle käest ja millal on kavas hankida? "Soomusvõime hankimine on keerukas ja kulukas tegevus, milleks tuleb enne hanke teostamist alustada väljaõppe, vajadusel ka mõne tanki rentimise ja infrastruktuuri ettevalmistustamisega. Mis puutub konkreetsesse hankeprotsessi, siis on selle üksikasju hetkel veel vara avada," lausus Laar.

Soomusmanöövervõime võib peale tankide tähendada ka moodsate jalaväe lahingumasinate ostmist, ent see on pigem ebatõenäoline. Esiteks ütles Laar ise välja, et tegemist on tankidega ning teiseks on praegu tanke võimalik hankida odavamalt kui jalaväe lahingumasinaid.

Nimelt vähendavad paljud Euroopa riigid oma tankivägesid ning neilt on võimalik saada vähekasutatud tanke hea hinnaga. Jalaväe lahingumasinatega sõbrahinnaga tehinguid pole loota, mistõttu neid tuleks osta tehasest täishinnaga, mis tõenäoliselt käiks Eestil hetkel üle jõu.

Mis riigiga siis läbirääkimised käivad? Kui see pole Saksamaa, siis on see tõenäoliselt Holland. Sel aastal pani Holland oma tankiväe lõplikult kinni ja nüüd on neil üle umbes 60 Leopard 2A6 tanki. Tegemist on võimsate sõjamasinatega, mis oma kvaliteedilt ületavad tõenäoliselt kõik uuemad Vene tankid, vanadest rääkimata.

Eesti on juba ostnud Hollandist 81 vähekasutatud Pasi XA-188 soomukit.

Sõjalise kaitse arengukavas aastateks 2012-2015 on kirjas ka soomusvõimekuse loomiseks vajalike sammude astumine. Soomusmanöövervõime loomiseks vajalikke suurhankeid kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimeti sõnul lähiaastatel alustada ei saa. "Küll aga plaanitakse alustada soomusvõimekuse loomiseks vajalike spetsialistide väljaõppega ning selleks on esimesed summad tegevuskavasse ka sisse planeeritud," selgitas Kuimet.

Soomusmanöövervõime loomine pole kaitseministeeriumi hinnangul kergete killast, kuna tegemist oleks sisuliselt täiesti uue relvasüsteemi juurutamisega. See sisaldab instruktorite koolkonna loomist, uusi väljaõppeprogramme, uuendusi doktriinis ja hooldusbaasi loomist sisuliselt nullist. Lisaks vajavad tankid palju hooldust, mistõttu tuleb välja koolitada ka palju tehnikuid. 

On üsna selge, et võitlusvõimelise tankiüksuse loomine võtab Eestis veel hulga aastaid aega. Küll võib aga juhtuda, et juba lähemal ajal tuuakse Eestisse ja pannakse kuhugi platsi peale ootama teatav hulk tanke, mida kaitseminister ja kaitseväe juhataja saavad seejärel kaamerate ees patsutamas käia.

Nende tankide kasutama õppimine võtab küll aega, ent samas ei pruugi mõne aasta möödudes enam olla neid tanke, mida liitlastelt vähese rahaga osta saab. Ja kuidas sa ikka tankiväelasi õpetad, kui neile pole võimalik tanki näidata?

Tankide ostmine on selge kaitseminister Laari poliitiline suunis, sest arengukavas on soomusmanöövervõime pigem lõpus. Kuna kriisi tõttu on kaitse-eelarves raha umbes 30 protsenti vähem, kui planeeritud, ähvardas tankide või jalaväe lahingumasinate ostmist edasilükkamine järgmisse kümnendisse.

Nimelt pidas kaitsevägi prioriteediks side- ja luurevõimekuse kasvatamist. Kaitseväel on suuri probleeme sidega, mistõttu välitingimustes on peamisteks sidesüsteemideks EMT, Elisa ja Tele 2.

Tankide ostmine tähendab vähem raha teistele projektidele. Uued kallid võimearendused nagu keskmaa õhutõrje lükkuvad seetõttu suure tõenäosusega järgmisesse kümnendisse.

Tankiüksuse jaoks tuleb kaitseväel leida kümneid, ent võibolla isegi sadu uusi elukutselisi kaitseväelasi. Seda olukorras, kus kaitsevägi on palgakülmutamiste tõttu niikuinii uuesti kaotamas inimesi ning teistest väeliikidest pole seetõttu kedagi suurt ohverdada. Soome kasutab tankide peal ka ajateenijaid, ent ometi kujuneb personaliküsimus tankide kasutamisel tõenäoliselt üheks kõige teravamaks probleemiks.

Praegu kaitseväe arsenalis olevad soomustransportöörid Pasi ei ole mõeldud lahingus osalemiseks, vaid nende eesmärk on kaitsta jalaväge teel lahinguväljale.

Hollandi Leopard 2A6 pildid vikipeediast.

Internetist saab aga vaadata ka Hollandi Leopard 2 kohta mitut videot. Kõigepealt see, mida taoline tank Fiatiga teeb.

Ja siit üks video sellest, kuidas taolised tankid polügoonil tulistavad.