Teede rahastamises ületati oluline piir umbes viis aastat tagasi, mil teedeehituseks aastas kuluv raha ületas miljardi krooni. Praeguseks kulutatakse aastas Eesti teede hoolduseks ja ehituseks ligi 2,5 miljardit krooni.
“Siin vahetataksegi tehnoloogilisi kogemusi. Näiteks Eesti on väga palju katsetanud,” ütles maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus.
Tänavu katsetati Eestis kiu või plastikuga pindamist. Esimese kihiga paigaldati plastikukiht ja alles siis kahekordne pindamine. “Eestis üldjuhul ei pea häbi tundma meie teedevõrgu pärast,” ütles Sõrmus, kelle hinnangul jõutakse kolme miljardi piirini aastaks 2010.
Näiteks Saaremaal oli veel 1. jaanuaril 505 kilomeetrit kruusateid. Praeguseks on sellest juba 45 kilomeetrit saanud mustkatte.
Suur hulk teederaha kulub Eestis olemasolevate mustkatete korrashoiuks ja remondiks. Austraalias aastakümneid sealseid teid ehitanud eesti mees Arvo Tinni arvab, et Eestis tuleks ehitada tugevamaid teekatteid, mida poleks vaja paari aasta pärast taas remontima hakata.
“Siin on enamuses ühtemoodi: killustik ja asfalt. Aga näiteks meie peateed on betoonist,” ütles Tinni. “Ja on nii, et 40 aastat ei ole mingit hooldust vaja ja roopaid ei tule sisse. See on asfaldi tegijate jutt ainult, et külmas kliimas ei saa betoonteid teha.”
Konverentsil osaleb üle 800 esindaja 20 riigist.
