Eesti teadlane: inimestel, kes põdesid koroonat pikalt ja raskelt, praktiliselt antikehi ei olegi

Uue koroonaviiruse läbi põdenud inimestel tekib väga erinev immuunsus, ütles "Ringvaatele" molekulaarse immunoloogia doktor Sirje Rüütel Boudinot, kes viib läbi uuringut antikehade kohta.

Rüütel Boudinot rääkis "Ringvaates", et esialgu uurib ta 500 inimest ning soovib saada läbilõike populatsioonist.

Ta selgitas, et testi, millega ta COVID-19 antikehi uurib, töötas ta välja juba 2009.-2010. aasta pandeemilise gripi ajal. Testi tulemused selguvad tema hinnangul juunis, kui kõik 500 inimest on testitud.

Rüütel Boudinot' hinnangul on inimestel, kes on koroonaviiruse visalt läbi põdenud, antikehade tase väike.

"Mul on selline teooria, et kui te põdesite selle läbi visalt ja pikalt, siis võib olla antikehade hulk jäänud väikeseks. Kui teil on korralik antikehade tase, siis te ei põdenud seda jubedalt, vaid teil olid tüüpilised sümptomid - natuke palavikku, köha, kümme päeva haige," rääkis doktor, tuues näite, et inimestel, kes on põdenud COVID-19 pikalt ja tugevate sümptomitega, neil antikehasid praktiliselt ei ole.

Rüütel Boudinot' hinnangul tekib inimestel väga erinev immuunsus. "Osadel inimestel tekib hea immuunsus ja tõenäoliselt sellesse COVID-i vormi nad enam ei jää. Kui ma vaatan antikehade olemasolu, siis mulle tundub see loogiline, et nad enam ei jää," ütles ta.