Eesti tahab võõrkeelsetele riigieksamitele anda rahvusvahelise mõõtme
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul on kavandamisel muudatused riiklike keeleksamite korraldamises, et liikuda suurema avatuse suunas ja muuta keeleeksamid praktilisemaks ja rahvusvahelisemaks, usaldusväärsemakas ja seeläbi kasvatada ka üldist keeleoskust.
Aaviksoo usub, et kui koolis suunatakse keeleõpet rohkem praktilise keeleoskuse poole, siis saab laps mitte ainult paberi selle kohta, kui hästi ta keelt oskab, aga ka rahvusvahelise tunnistuse, millega jätkata õpinguid mõnes välismaa ülikoolis.
Ministeeriumi keeleosakonna nõuniku Tõnu Tenderi sõnul soovitakse anda keeleeksamitele rahvusvaheline mõõde, sellega tõsta õpimotivatsiooni ja anda õpilastele vabadust eksamite sooritamisel.
Selleks on toimunud juba läbirääkimised Prantusmaa, Saksamaa ja Venemaaga, et eduka eksami sooritamise korral saab õpilane vastava sertifikaadi. Antud süsteem võiks tema sõnul käivituda alates 2014. aastast.
Inglise keele osas on protsess Tenderi sõnul pikem ja enne 2016. aastat sellist süsteemi kasutada ei saaks.
Õpilane saaks sel juhul valida ka, kas ta sooritab B1 või B2 taseme keeleeksami.
Minister Aaviksoo sõnul võiks tulevikus kaaluda, et kui õpilane tuleb kooli mujal sooritatud keeleeksami tunnistusega, sisi saaks ta arvestada oma võõrkeele tunnid, ega peaks seda kursust enam õppima ning võib soovi korral selle asemel õppida näiteks balletti, matemaatikat või füüsikat.
