Ukraina on valmis Ida-Ukraina elanike lepitamiseks detsentraliseerima riiki ja andma piirkondadele rohkem õigusi. See oleks vastutulek Ukraina elanikele, mitte Venemaale.

Mida Venemaa rahu saavutamiseks tahab, ei soovinud Kannike oletada, kuid ta märkis, et Moskvas räägitakse Novorossijast ehk Luganski, Donetski ja Odessa Ukrainalt ära võtmisest, millega Ukraina tõrjutakse eemale Mustast merest. Mõistagi on see Ukrainale täiesti vastuvõetamatu. Kannikese sõnul on mõlemad pooled väga erinevatel seisukohtadel ja nende lähenemist pole paista.

Kiievis Kannikese sõnul paanikat tunda ei ole, küll on inimesed Kagu-Ukrainas segaduses. Paljud olid põgenenud Donetskist Mariupoli kui rahulikumasse kohta, nüüd põgenevad nad tagasi Donetskisse oma korteritesse, sest Mariupolile lähenevad Venemaa tankid. Põgenemine nii Venemaale kui Ukraina valitsusvägede kontrolli all olevatele aladele jätkub ka Luganskis ja Donetskis.

Sõjategevusest hoolimata on tavaline elu Ida-Ukrainas teatud ulatuses säilinud. Kaupluseid varustatakse, Donbassi kaevandustest kaevandatakse endiselt sütt ja seda tarnitakse ka Ukraina valitsusvägede kontrolli all olevatesse piirkondadesse. Ka reisirongiliiklus Donetskiga toimib endiselt, kuigi teekond on pikem. Autod saavad rindejoont ületada, selleks tuleb omal vastutusel läbida kontrollpunktid, kuhu võib aegajalt mürske kukkuda.

Elektrijaamadeks sütt praegu jätkub, sest kaevandused töötavad. Kaevandusi ei saagi kinni panna, sest vett tuleb neist kogu aeg välja pumbata. Keerulisem on olukord gaasiga. Suvel on Ukraina hakkama saanud oma tootmise ja gaasi Euroopast tagasipumpamise teel saadud varudega. Kiievis on küll soe vesi gaasi säästmiseks suveperioodil kinni keeratud, aga samas pole Kannike kuulnud, et mõni ettevõte oleks gaasi puudumise tõttu oma uksed sulgenud.

Saatkonnas on soe vesi olemas, sest neil on oma katel, aga diplomaadid elavad linnas ja neil korterites sooja vett pole. Kiievi linnapea Vitali Klitško lubas, et talvel temperatuur korterites alla 16 kraadi ei lange. Kannike kartis, et talvel võib olukord Ukrainas minna teravaks.

Ukrainal oleks praegusel ajal kõige rohkem abiks vaja raha. Praegu loodetakse, et 3. septembril tuleb IMFilt suur ülekanne, samuti toimub septembris Brüsselis Ukraina doonorite kohtumine, kus osaleb ka Eesti.