Eesti suurpoed Soome omadest turvalisemad?

 (24)
Kristiine Keskus
Foto: DELFI

Eestis on ostukeskuste turvameetmed tõhusamad kui Soomes, kuid sellest hoolimata ei ole meie suurpoed kaitstud hullumeelsete pommipanijate eest, leiavad supermarketite juhid.

Kristiine keskuse direktor Allan Remmelkoor tunnistas, et ka kõrgtasemel turvameetmed ei suuda ära hoida selliseid tragöödiaid, nagu Soomes Vantaas juhtus, kirjutas Eesti Päevaleht.

“Sõgedike ja hullude eest pole keegi kaitstud. Kui soovitakse, siis leitakse ikka võimalus,” arvas ta.

Tegevuse algusaastatel sagedasti pommiähvardusi saanud Kristiine keskus suhtub siiani kõigisse ähvardustesse tõsiselt. “Viimasel ajal neid õnneks pole olnud. Pigem on reegel, et see, kes pauku tahab teha, ei ähvarda,” nentis Remmelkoor.

Äsja esimese keskuse avanud Citymarketi direktor Riho Maurer hindas Eesti turvameetmeid paremaks mis tahes heaoluühiskonna riikide omadest. “Soome kaubamajades turvamehi eriti ei näe, meil kohtab neid pidevalt,” tõi ta näite.

Ka Prisma ketti juhtiv Liisi Jauho ütles, et viimastel aastatel on Eesti turvasüsteemid soomlaste omadest tugevamateks ehitatud. “Vargusi on siin ju rohkem,” põhjendas soomlanna.

Rangemaid turvameetmeid kaubanduskeskused praegu siiski ei kavanda.

“Kõiki külastajaid ju läbi ei otsi, inimeste kotid on nende endi omad,” lausus Liisi Jauho.

Allan Remmelkoore väitel jätkab Kristiine keskus rutiinset valvet, mis tähendab turvamehi, videokaameraid ja signalisatsioonisüsteeme. “Teine pauk samas regioonis pole ilmselt siiski tõenäoline,” sõnas ta.

Falck Eesti pressiesindaja Indrek Lindsalu meenutas maikuus Pärnus Port Arturi kaubakeskuses juhtunut, kus noormees end omavalmistatud lõhkekehaga õhku lasta püüdis.

Lindsalu sõnul ootab Falck juhiseid riigilt või kaubanduskeskuste omanikelt.

“Kindlasti arutatakse Vantaa plahvatust turvaringkondades,” lausus ta. “Kui selguks, et tegemist on terrorismiaktiga, annaks meile edasiseks tegutsemiseks juhised kaitsepolitsei. Kui aga selgub, et ärapööranud tudeng õnnetust armastusest midagi niisugust tegi, pole meil sellega ilmselt pistmist.”

Eesti turvatöötajaid on pärast kahe ja poole aasta taguseid Stockmanni kaubamaja vastu suunatud pommirünnakuid õpetatud kahtlase välimusega inimestel silma peal hoidma, kinnitas siseministeeriumi julgeoleku asekantsler Lauri Tabur.

“Vähemalt teoreetiliselt peaksid suuremate firmade turvatöötajad teadma, kuidas käituda,” ütle Tabur. Tema sõnul nõuab kahtlase inimese ära tundmine vaid veidi teravamat silma.

Asekantsler märkis, et terrorismiohu korral on turvafirmadel üksi raske midagi ette võtta, eeskätt tuleb oodata juhtnööre kaitsepolitseilt.

“Turvafirmadel on kaamerad, millega kaubanduskeskuste kliente jälgida ja kahtlastest inimestest teada anda. Kaitsepolitsei omakorda informeerib turvatöötajaid, et teatud tunnustega inimesel tuleb silma peal hoida,” ütles Tabur.

Tema väitel on turvatöötajad ja kaitsepolitsei sellesarnast koostööd varem teinud.