Praegu on kaitseministeeriumi relvahankijate sihikul ligi 60 Soome kasutatud soomukit Pasi XA-180, mis on keskmiselt 15-20 aastat vanad, kirjutas Eesti Päevaleht.

Ostetavad soomustransportöörid annaksid võimaluse varustada Eesti ainus täielikult elukutseline väeüksus Scouts-pataljon soomustranspordiga.

“Kui me räägime näiteks jalaväepataljonist, siis tal peavad soomukid olema,” ütles kindralmajor Ants Laaneots ajalehele. “Teatavasti NATO relvajõudude koosseisus puhtalt jalaväeüksusi ei ole.”

Kui ost saab teoks, tähendab see Eesti kaitsejõudude soomusjõu neljakordistumist. Ühtlasi ületaks see ka soomusmasinate arvu sõdadevahelises Eestis.

Kindralmajor Laaneots, kes ise küll ostuga seotud pole, peab seda siiski väheseks 720-mehelise koosseisu poole püüdleva Scouts-pataljoni kohta.

“Standardses NATO pataljonis on 74-78 soomukit,” selgitas “Tanki-Antsuks” kutsutud kindral.

Siiani on Scouts-pataljon tarvitanud ligi 20 Vene päritolu BTR-80 tüüpi transportööri, mis enamiku kaitseväelaste hinnangul ei paku piisavat kaitset. BTR-id jagatakse tulevikus varasemate plaanide kohaselt teistele üksustele.

Laaneots kinnitas, et Soome masinad, ehkki vanad, on ennast hästi tõestanud.

“Nõukogude Liidu päritolu soomukid olid nõrgad selle tõttu, et iga tankitõrjemiin lõi põhja läbi ja hävitas meeskonna,” rääkis ta. “ÜRO võttis need Soome soomukid kasutusele seetõttu, et kui ta satub miini otsa, siis maksimum, mis lendab otsast ära, on ratas.” Kindrali hinnangul saaks eestlased Pasi soomukitega välismissioonidel edukalt patrullida.

Soomlaste pakkumise hinda ajalehel kaitseministeeriumist teada saada ei õnnestunud, kuid asjatundjate kinnitusel müüksid soomlased neid uutest soomukitest mitu korda odavamalt.

Kaitseminister Margus Hanson ja tema Soome kolleeg Seppo Kääriäinen arutasid soomukite ostu ja müüki mullu novembris Helsingis. Kohtumise järgsel pressikonverentsil teatasid nad, et ostu lähemaks uurimiseks moodustatakse töörühm. Hanson proovis toona ka ise Soome soomukit juhtida.