Pärast allakirjutamise tseremooniat rääkisid Eesti ja Marshalli saarte suursaadik kahepoolsetest suhetest, samuti Euroopa Liidu ja Vaikse ookeani piirkonna riikide huvidest ning koostöövõimalustest. Nii Eesti kui ka Marshalli saared on jõudnud tänasesse iseolemisse läbi katsumusterohke ajaloo.

Eesti ja Marshalli saared astusid ühel ja samal päeval 17. septembril 1991. aastal ÜRO liikmeks, kus lisaks muule osalevad mõlemad ka väikeriikide foorumi töös.

Sarnaselt Eestile peavad ka Marshalli saared oluliseks turismi edendamist. See eeldab arenenud loodushoidu, loodusega tasakaalus püsimist. „Kui Eestis peame arvestama põhjamaise looduse tundlikkusega üldiselt, siis osal Marshalli saartest teeb praegu tõsist muret mageda vee puudus. Vihmade ebaühtlast jaotuvust seostatakse kliimamuutustega, mille põhjused taas on väga keerulised,“ ütles suursaadik Tasa. Ta leidis siiski, et kaugemate maade ja rahvaste vastu huvi tundvad eestlased leiavad Marshalli saartel igal juhul eest aastaringse lahke vastuvõtu.

Marshalli Saarte Vabariik asub Vaikse ookeani lääneosas Mikroneesias ja koosneb 29 atollist ning 5 eraldi saarest. Kogupindala on 181,3 km2, elanikke ligi 70 000, neist pealinnas Majuros üle 30 000. Saarte külastamine on Euroopa Liidu kodanikele viisavaba.