Eesti sõdurid võitlevad Iraagis ka 2009. aastal

 (43)
Kaitsevägi Iraagis, Iraak
Kaitsejõud

Ehkki nii kaitseminister Jaak Aaviksoo kui ka välisminister Urmas Paet soovivad pikendada Eesti missiooni Iraagis, puudub vähem kui kolm kuud enne praeguse mandaadi lõppu selleks igasugune seaduslik alus.

“Kui me Iraagi-mandaati pikendame, ei tähenda see, et me jääme sinna igavesti. Ma usun, et Eesti sõjaline kohalolek lõpeb Iraagis juba 2009. aasta suvel,” ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo, kirjutab Eesti Päevaleht.

Seni viibivad Eesti kaitseväelased Iraagis ÜRO mandaadi alusel. Ent ÜRO mandaat lõpeb selle aastaga ning Iraagi valitsus on varem ka selgelt teada andnud, et selle pikendamist nad enam ei palu. Ülejäänud kaks võimalust on USA ja Iraagi vaheline vägede staatuse leping ehk SOFA või kahepoolne leping otse Iraagi ja Eesti vahel. Kui ühtegi kolmest tingimusest pole, ei saa ka valitsus missiooni pikendamise eelnõu riigikogule kinnitamiseks esitada.

“Vägede Iraagist väljatoomine ei ole praegu adekvaatne mõte,” lausus välisminister Urmas Paet. “Ainus võimalus saaks olla siis, kui selles konkreetses piirkonnas Bagdadi põhjaosas saab vägesid vähendada. Praegu sellist võimalust ei ole,” lisas ta.

Paet rääkis, et kui ta augustis Iraagis käis, teatasid nii Iraagi välisminister kui ka sealne USA saadik, et näeksid hea meelega Eesti kaitseväelasi seal ka järgmisel aastal. Iraaklased ise eelistaksid ministri sõnul USA-ga sõlmitud lepingut, millega saaksid liituda ka ülejäänud koalitsiooni pooled.

“Aga pole võimatu, et selle lepinguga ei jõuta kuhugi välja,” ütles ta ning lisas, et Iraagi välisminister ei välistanud seetõttu lõplikult ka võimalust, et lõpuks palutakse ikkagi ÜRO mandaadi pikendamist. “Fakt on see, et ka USA enda vägedel on uuest aastast Iraagis jätkamiseks vaja mingisugust alust. Nii et üks või teine variant peab tulema.”

USA ja Iraak on vägede staatuse lepingu ehk SOFA tingimuste üle läbirääkimisi pidanud juba alates kevadest, ent tulemuseni pole jõutud. “Need läbirääkimised on läinud keeruliselt, aga selle sisu on ka keeruline,” selgitas Paet. Nimelt pannakse SOFA-ga üksikasjaliselt paika kõik tingimused, mis alustel välisriigi väed võivad Iraagis viibida. Lisaks ei taha Iraagi pool kiirustada ning leppida milleski kokku enne, kui on selge, kuidas lähevad USA presidendivalimised.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles, et selgus saabub siis, kui USA ja Iraagi vahelisele lepingule on alla kirjutatud. “Täna allkirju veel ei ole, aga loodame, et lähinädalatel need tulevad,” lausus Aaviksoo. Ministri sõnul kinnitas USA kaitseminister Robert Gates talle üleeilses telefonivestluses, et põhitingimustes on kaks riiki kokku leppinud. “Praegu on see lepe Iraagi valitsuses analüüsimisel.” Aaviksoo sõnul edastas Gates ka Iraagi valitsuse soovi, et Eesti jätkaks osalemist Iraagis.

Eesti rahuvalvajad Gruusiasse

Ehkki kaitseministeerium soovib suurendada Afganistanis olevate Eesti kaitseväelaste arvu 170-ni, ei sobi see plaan välisministeeriumile.

Kaitseministeeriumile saadetud kirjas teatas Urmas Paet, et tuleb vältida olukorra tekkimist, kus isikkoosseisu suurendamise tõttu ühel missioonil ei suuda kaitsejõud täita oma kohustusi muudel operatsioonidel või tagada reservide olemasolu.

“Kui lepitakse kokku Gruusiasse rahvusvaheliste rahuvalvejõudude saatmise osas, siis on väga loogiline, et ka meie selles osaleme,” selgitas Paet eile. Teise võimaliku uue missioonina tõi ta esile Moldovast eralduda tahtva Transnistria.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo aga lausus, et kaitseväe killustamine väikeste operatsioonidega võib olla küll välispoliitiliselt otstarbekas, ent kulukam ja ebaotstarbekas. “Väikeste üksuste ning madala tehnoloogilise platvormiga etapp on mõnes mõttes meil juba läbi käidud. Suurema kontingendiga missioonil osalemine annab olulist kogemust,” ütles Aaviksoo.


KOMMENTAAR

Major Toomas Väli, Eesti kontingendi ülem Iraagis:

“Üldises strateegilises plaanis on nelja aastaga läinud olukord Iraagis kindlasti paremaks. Iraagi keskvalitsusele on üle antud kontroll 11 provintsis, kokku on Iraagis 18 provintsi.

Kui 2004. aastal oli üks valulisemaid provintse Anbar (sealhulgas Fallujah’ linn, mis vallutati Stalingradi stiilis linnalahinguga oktoobris-novembris 2004), siis kindlasti on huvitav tõdeda, et ka see provints anti tänavu 1. septembril Iraagi võimude hallata.

2004. aastal oli Iraagis päevas umbes 150 tõsist vahejuhtumit. Praegu on neid vahemikus 15–25. Statistika on statistika, aga see ei tähenda, et Iraak on üksikisiku tasandil ohutu. Koalitsioonivastased tegutsevad endiselt, tõsi küll, mitte nii organiseeritult ja intensiivselt kui neli aastat tagasi.

Osas Iraagi piirkondades (näiteks Mosul, Tal Afar, Kirkuk, Bagdad) on endiselt tõenäoline sattuda rünnaku objektiks.

Viimased Eesti rotatsioonid tulevahetusse sattunud ei ole, kuid see ei tähenda, et võime juba kergendatult hingata. Valvsust ei tohi kaotada, Iraak on endiselt sõduritelt palju nõudev.”

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines