Eesti seostab energia- ja kliimapaketi julgeolekuga

Valitsus võttis täna vastu Eesti seisukohad kuue Euroopa Komisjoni algatatud eelnõu kohta, mis moodustavad taastuvenergia ja kliima paketi ning tegi ettepaneku liikmesriikide energiajulgeolekuga arvestamiseks.

Valitsus otsustas, et Eesti toetab põhimõtteliselt Euroopa Komisjoni meetmepaketi eesmärki, milleks on CO2 kaubanduse läbipaistvamaks muutmine ja taastuvenergia osakaalu suurendamine, ent teeb ka mitmeid ettepanekuid — komisjoni esitatud eelnõu ei arvesta praegusel kujul piisavalt liikmesriikide energiajulgeoleku ja regionaalsete eripäradega, teatas majandusministeeriumi pressiesindaja.

Eesti jaoks on oluline vältida heitmekaubanduse soovimatuid mõjusid, nagu tööstuse ja elektritootmise siirdumist Euroopa Liidu liikmesriikidest väljapoole. Samuti soovib Eesti vältida potentsiaalselt suurt elektri hinnatõusu, mis seaks löögi alla meie majanduse konkurentsivõime, eriti just suurtööstuse.

Valitsuse seisukoht on ka see, et CO2 kvootide määramisel tuleks arvestuslikuks baasiks võtta aasta 1990, mitte praeguses variandis välja pakutud 2005.

„Analüüsisime Euroopa Komisjoni ettepanekuid väga tõsiselt. On täiesti selge, et Eesti energiajulgeolek ja varustuskindlus ei tohi kliima- ja energiapaketi tõttu väheneda ning halveneda ei tohi ka meie majanduse konkurentsivõime,” ütles Parts. „Üks Eesti olulisemaid seisukohti on, et põlevkivist toodetav elekter tuleb osaliselt tuua CO2 kvoodi alt välja. Seda seetõttu, et nähtavas tulevikus sõltub Eesti energiajulgeolek põlevkivienergeetikast. Samuti tuleb kvoodi müügist laekuv raha suunata ainult energeetika-alastesse investeeringutesse.“

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul on piirangutest kinnipidamine Eestis keeruline ja see seab nii energiatootjad kui ka energiamahukad ettevõtted üsna keerulisse seisu. “Samas on tõsi seegi, et meie põlevkivil põhinev energiatootmine on õhkusaastav ja keskkonna seisukohast tuleb kasutusele võtta kaasaegsemaid säästvaid tehnoloogiaid. Kuid lõplike kokkulepeteni jõudmiseks seisavad riikidel ees tõsised ja põhimõttelised vaidlused, kus tuleb arvestada ka Eesti eripäradega,” ütles Tamkivi.

Euroopa Komisjoni välja pakutud direktiivide paketi järgi väheneb Euroopa Liidu liikmesriikidele jagatav lubatud heitmekogus kauplemissüsteemiga hõlmatud sektorites (näiteks energiatootmises) 2005. aastaga võrreldes aastatel 2013–2020 1,74 protsendi võrra aastas. Lubatud heitkogustega kauplemisega hõlmamata sektorites (näiteks transport) on Eestile antud õigus suurendada 2020. aastaks CO2 heitmeid 11 protsenti.

Samas ei tohi liikmesriigid direktiivi kehtima hakkamisel energiatootmisega tegelevatele ettevõtetele (näiteks Narva Elektrijaamadele) enam saastekvooti tasuta anda, vaid kogu kvoot tuleb neile müüa liikmesriigi korraldatud oksjonil. Kuna Narva Elektrijaamad toodavad elektrit CO2-rikkast põlevkivist, tähendaks see olulist elektritootmise kallinemist.

Lisaks tuleks nõukogu ettepaneku kohaselt Eestis 2020.aastaks 25 protsenti energiatarbimisest katta taastuvenergia baasil, sealhulgas autotranspordis kasutatavast kütusest peaks kümnendik olema biokütus. 2005. aastal moodustas taastuvate energiaallikate osakaal Eesti energia lõpptarbimisest 18%. Siin leiab Eesti, et biokütuste osakaalu suurendamisel on oluline teise põlvkonna tehnoloogiate kasutuselevõtt.

Euroopa Komisjon avaldas 23. jaanuaril kliimaküsimuste ja taastuvenergia paketi ettepanekud liikmesriikidele. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi tutvustab Eesti seisukohti ka 3. märtsil Brüsselis toimuval Euroopa Liidu keskkonnanõukogul.