Eesti sambafestival kisub hullumeelseks

 (200)
Lihula monumendi ase

Eestis on hetkel kolm mälestusmärkidega seotud kriisi: Lihula mälestusmärgi lõpetamata saaga, Vabadussamba kestev konflikt ning hukatud juutide mälestussammaste draama.

“Et Lihula kividel küpsetatud kuuma kartulit käest ära veeretada, sidus valitsus Madissoni mälestusmärgi teema osavalt Vabaduse ausamba teemaga — et teeme siis ise ja üheskoos uue ja parema samba,” kirjutab Eesti Päevalehe peatoimetaja Priit Hõbemägi oma lehe arvamusveerul.

Riigikogus on juba kaks eelnõu, mis sama teemat käsitlevad, nendib Hõbemägi.

2004. aasta 4. mai kuu-päeva kannab “Vabaduse memoriaali” rajamise eelnõu, mille esitasid Rahvaliit, Keskerakond, Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid. Sammast soovitakse lauluväljaku nõlvale.

6. mai kuupäeva kannab eelnõu “Vabadussõja ülemaalise ausamba rajamiseks” Tallinna Vabaduse väljakule. Selle esitasid Isamaaliit, Res Publica ja Reformierakond.

Keskerakonna jt memoriaal on pühendatud “Eesti rahva võitlusele läbi aegade ja Eesti iseseisvuse nimel”, Res Publica ja Isamaaliidu oma pühitseb “Eesti Vabariigi võitu Vabadussõjas ning iseseisvuse saavutamiseks ja kaitseks toodud ohvreid”.

Lahvatas veel kolmaski sambakriis, mis puudutab Eesti Juudi Kogukonda. Nimelt kavatses kogukond avada viis mälestuskivi Eestis hukatud juutidele. Kuid ootamatult selgus avalikkusele, et sammastele on raiutud kaks korda suurem hukkunud juutide arv (20 000).

Toimub mingi hullumeelne sambafestival, nendib Hõbemägi. „Kurb on aga see, et festivali korraldajad on kõik pärit välismaalt — USA-st, Venemaalt ja Iisraelist — ning eestlastele on jäetud ainult publiku roll.”

„Kui publik kaasaelamisest pööraseks läheb, lüüakse tal pea nuiaga lõhki või ähvardatakse, et sõnakuulmatuse korral võivad välismaa onud rahakotirauad kinni panna,” kirjutab Hõbemägi.