„Kui täna täidetakse haiguslugu patsiendi juures paberi peal, siis juba lähitulevikus hakkab kiirabi saama aegkriitilisi andmeid üle interneti e-tervise andmebaasist,“ rääkis Tallinna kiirabi juht Raul Adlas Delfile.

„Täna ei oma kiirabi patsiendi läbivaatamise hetkel tema kohta rohkem andmeid kui patsient ise või tema lähedased rääkida suudavad,“ kõneles Adlas. „Ja mis seal salata – kiirabi patsient on sageli sellises seisundis, kus ta väga palju enda eest rääkida ei jõua või ei saa.“

„Isegi kui patsient on teadvuseta ja koomas, siis me saame e-kiirabist teada, kas ta on suhkruhaige või mis oli tema viimane perearsti pandud diagnoos.“

E-kiirabil on Adlase sõnul aegkriitiliste andmete andmise kõrval teinegi funktsioon, sest kõik kiirabi haiguslood ja protokollid lähevad ühtesse andmesüsteemi, millele pääsevad asjaomased inimesed ligi. „Täna on igal raviasutusel oma info andmebaas ja meil ei ole informatsiooni, mida tehakse näiteks Saaremaal, Narvas või Obinitsas,“ kirjeldas Adlas olukorda, mida e-kiirabi muudab.

Kuigi juba täna saavad perearstid patsiendi digitaalsele haigusloole ligi ja näiteks haiglas tehtud röntgenipilti näeb ka perearst, siis kiirabil puudus seni selline juurdepääs patsiendi andmetele.

„Kiirabi liitub süsteemiga nii hilja sellepärast, et tehnoloogiliselt polnud seni head süsteemi,“ põhjendas Adlas. Nüüd ongi Eestile abikäe ulatanud Šhveits, kelle kulu ja kirjadega e-kiirabi käima lükatakse ja Eesti patsiendil pole vaja muretseda niigi väheste haigekassa vahendite kulutamise pärast infotehnoloogilistele lahendustele.

Adlase sõnul on e-kiirabi suvel testimiseks valmis ja kui kõik õnnestub, siis peaks see üle Eesti kasutusele tulema - riistvara selleks on juba soetatud.